kunst pole elu

Mu kallis lugeja. Mul hakkab homme kool ja ma ei taha üldse kooli minna. See ja järgmine aasta veel, ausõna luban, et siis teen pausi. Peale järgmiset aastat on mul kokku olnud siis 19 esimest septembrit, mil kooli lähen. Seda on natuke palju. Proovin nii, et kahe aasta pärast samal ajal on mõnus olla.

Eile oli laupäev ja Tuuli pidas Kasispeal oma sünnipäeva. Sai veel meres ujumas käidud ja Margusega võtsime paadi ja käisime ka „kalal“. Niisama loopisime spinningut vetikatesse, loomulikult midagi kätte ei saanud.

Pakuti koduõlut ja sütel küpsetati vooliumi sees maitsvat kala. Magustoiduks olid Regati jäätised.

See aasta on palju mett ja vähe õunu. Mõnes kohas on ka õunu, aga igalpool on mett. Sõin eile ka kärge, mina polnud kärge varem söönud, lõpus jääb suhu nätske asi. Mulle see kärje lõpp ei meeldinud.

Täna käisin Rolandi pool. Tema pere uut maja ja pooleaastaseid kaksikuid vaatamas. Väikestel tüdrukutel olid suured sinised silmad, neil tuleb palju peikasid. Roland on kõva ehitaja, ehitab ehitajate tehtud majast palju parema maja välja. Neil kasvab aias juba ilus rohi. Mulle meeldib, kui koduaias on palju ilusat rohtu.