kunst pole elu

Meie õpetaja elab metsa sees. Linnulennult umbes 5-6 kilomeetrit merest. Saime tagasisidet tehtud töö kohta, jõime mustikaveini ja nännutasime taksikoera. Öösel magasin hästi, madratsi kohal olev aken oli lahti ja paiskas sisse värsket õhku.

Seal, kus inimesi pole, on palju vaiksem.

Täna oleme Rakveres, väikeses saalis teeme bläk-boksi etendust. Tuleb veidi teistsugune, loodame, et tore.

*

Olin koos Agnese, Elo, Andrese, Jussiga öösel Tuuli juures Palmses. Magasime kõik ühes toas, aga kuna Agnes ei nõustunud ei Jussi ega Andrese kõrval magama, siis pidin mina magama Agnese ja Elo vahel. Läksin teistest kaks tundi hiljem magama, mõlemad tüdrukud magasid sügavalt, mulle tekki ei jagunud. Aga pole hullu, Tuuli praadis meile õhtuks kala ja hommikul tegi putru.

Täna oleme Paides, mina puudun rongkäigult, siin on kultuurimaja koridoris pehmed diivanid.

Eile õhtul sõime veel „banana spliti“ jäätist ja jõime õlut. Aga öösel krabistasid elukad nii justkui nad oleks meie magamistoas olnud. Ühel hetkel ärkas ka Andres ülesse ja hakkas tõetruult „mjäääu, mjäääuu, mjäääuuuu“ tegema. Hetkeks hiired kadusid, mõne aja pärast krabistasid edasi.

*

Eile õhtusel kontserdil üllatsime Kristoga Jussi tema laulunumbri ajal. Panime kostüümipüksid-traksid selga ja Elo maalis Kristo seljale „Villi“ ja minu seljale „Leibs“. Õigel hetkel hüppasime siis Genialistide ette Jussi kõrvale ja rajult tegime oma raien-eingelose tantsuliigutust. Naised kiljusid, Juss naeris.

Kohe hakkab tänane kontsert, Paide Vallimäele pole kogunenud väga rohkearvuline publik. Umbes niipalju, kui meil õhtuti tavaks on.