kunst pole elu

Ma läksin eile õhtul kell kaheksa magama. Ärkasin kell üks öösel. Uinusin uuesti pool kolm. Hommikul ärkasin kolmveerand kaheksa. Mul on enda üle äärmiselt hea meel.

Kaks päeva oleme Draamateatri pimedas saalis teinud valgus-heli-tantsuproove. Klaustrofoobia intensiivkursus.

Ungaris rahvas märatseb. Ilus. Ses mõttes oleks väga tore, kui Rüütel võidaks presidendivalimised. Lõpuks ometi muutuksid paljud inimesed ühiskondlikult aktiivselt. Äkki on rahutused võimalikud ka meie maal? Äkki see liidaks meid.