kunst pole elu

Peale kooli ma murdusin. Hullult hea. Läksin koos Jaagu, Tõnni ja Jussiga Reaalkooli staadionile vutti mängima. Üle pika aja oli mõnus, ütlemata nostalgiline ja kaif palli taga ajada. Kuigi mul polnud õigeid jalanõusid ja ma joosta ei jõudnud, ikkagi. Keskväljakult lõin vasakuga ristnurka ka. Kaitses olin nõrk. See on halb.

Homme on lihased valusad. Aga ikkagi.