kunst pole elu

Ma ei tea miks, aga vahel kui ma loen mõnda blogi ja mõni inimene kirjutab väga avalikult ja süütult oma eraelust ja seksist, siis hakkab mul piinlik. Mulle meeldib siukestest asjadest juturaamatutest lugeda. Mulle ei meeldi eraelu räpased ja siirad detailid, mulle meeldivad mõtted ja meeleolud.

Kirjutage hommikutest ja nädalavahetustest, aga ärge olge kogu aeg alasti. Neid naisi, kes on alasti ilusamad kui riides, on väga vähe.

Muidugi pole ma kohustatud kellegi blogi lugema, aga ma ei taha, et mõnda inimest kohates lööb mul kohe pähe mõte „et ma tean küll palju ja kuidas sa seda öösel tegid.“ Ma olen pervert ja kui ma siukestest asjadest loen, siis need ka mulle meelde jäävad.

Inimlik salapära on väga üllas asi.