kunst pole elu

Vihmas autot juhtida on põnev. Kojamehed käivad tõta-tõta ja möödasõidud peavad täpselt arvestatud olema. On reede õhtu ja sõitsime emaga maale. Homme läheme seenele.

*

Natuke tibutas, kuid see polnud hullu. Alguses raiusin puid. Siis käisime seenel. Nagu turul käik. Sõidad autoga metsa ja poole tunniga korjad panged ja korvid väikesi pilvikuid täis. Läbi aastate olen ma olnud arvamusel, et pilvikud on suht mõttetud seened. Aga selle aastased ei ole, esiteks neil on tugev jalg ja peale selle ei ole nad üldse ussitanud ka.

Metsas oli rohkem pilvikuid, kui inimesed on jõudnud ära korjata.

Mõned puravikud olid ikkagi ka. Üks oli nii suur, et mul hakkas hirmus. Vist kõige suurem seen, mida ma elujooksul näinud olen. Loomulikult ei tohi hakata siukest seent endale tahtma. See on metsa ilu. Naeratasin talle ja läksin edasi.

Terve päeva panime puid riita, neid puid on ikka tõesti palju.

Õhtul käisime surnuaias. Suure puu all vanaisa hauaplatsi kõrval kasvas üks pilvik. Vanaisale väga meeldis seenel käia. Sai ta siis olla päriselt omaette. Seenelkäik on individualistik tegevus. Igaühel on oma korv.

Head ööd päev. Tegus olid. Tegid mu peopesa valusaks.

*

Olen kodus. Pühapäeva pärastlõunal. Tomatid on valmis ja suurem osa puid sai riita. Vihapilvi taevas pole, mõningane tuul võib olla. Lähen kooli. Mul on pühapäeva õhtul kool.