kunst pole elu

Oi Margus, oi Margus, oi Marguspoiss, sa ikka oled üks sürr mees. Ma ei kujuta ette, et mis võtmes sind Kilmi-Maimiku „Müümise kunstis“ näidatakse, et kas esitatakse sind truu jüngrina või hulluna, aga noh, see peaks ka võõrastele inimestele kaugelt paistma, et sürr ja hea mees oled. Tegelt on terve film tuttavaid täis, ka Raigo ja Uku. Kilmil-Maimikul Ameerikas ei lubatud filmida, ei tule see film vist siis ka päris siuke nagu plaanitud oli.

Aga kirjuta üks asi suurte tähtedega ülesse „LIFE IS TREMENDOUS!“

Trailer.

LISATUD: No kuulge, Andres ja Jaak, kui vaadata "Müümise kunsti" kodulehte, siis on seal tekst:

Raigo tahab saada müügimeheks. Nii nagu Peep oma karjääri alguses, nii läheb ka Raigo Ameerikasse proovima õnne Southwestern Company lihtsa raamatumüüjana.

Hullult Raigo tahtis küll saada müügimeheks...kõigepealt te läbi juhuste sattusite Marguse otsa, kes üldse oli nõus oma tiimi siduma selle filmitegemisega ja te siis mitte ei valinud ühte inimest, kes ise plaanis Ameerikasse raamatuid müüma minna vaid te hakkasite sihipäraselt otsima tüüpi, keda Marguse tiimi susata ja kes siis mängiks teile siukest tüüpi nagu vaja ja siis saite nõusse Raigo ja lükkasite ta rolli "Raigo tahab saada müügimeheks." Noh ega siis muud ei olegi öelda, kui dokumentaal missugune. Kõik müügiks. Lihtsalt veits käib närvidele see, et asju ei näidata nii nagu nad tegelikult on vaid nii nagu filmimeestele kasulik on. Aga võib-olla just nii tehaksegi dokumentaalfilme. Peaasi, et lugu oleks põnev, peaasi, et erinevate inimeste saatused põimuksid kahe aasta vältel. Mis muud kui...Müümise kunst.