kunst pole elu

Ma kardan reede ja laupäeva õhtut. Pean siis inimestega tšillima. Mõlemad plaanitud ja poolkohustuslikud tšillid on tegelikult meeldivad, aga kardan, et mul tuleb mossitamise ja vaikuse hoog peale. Ei tahaks, aga kardan, et tuleb.

Päris armsad ja samas imelikud on need indiaanlased, kes teevad muusikat ja müüvad oma plaate Tammsaare pargis, seal Tallinna põhilise ülekäiguraja lähistel. Iga kord, kui neist möödunud, lööb nende ees käsi kokku mõni andunud fänn, kes on tohutus alkoholijoobes. Kodututele meeldib meelelahutus, miks ei tohiks meeldida.

Kuulan Ilusa ja Rannapi uut plaati, meeletult ilus. Mul on läilad kombitsad.