kunst pole elu

Täna on ilus sügispäev. Suhteliselt soe. Päikest muidugi pole, aga kui istuda Rahvusraamatukogu kaheksandal korrusel ja siit on näha tornid ja kraanad ning on tunne, et pilved moodustavad Tallinna ümber kaitsekihi. Või just varjavad meie eest midagi head.

Käisin täna hommikul Osturallil. Ostsin endale talvejalanõud. Columbia firma sportlikud matka-vabaaja-jalanõud. Ja nööpkõrvaklapid ostsin ka, et saaksin ükskõik kuskohas segamatult ja teisi segamata kuulata ilusat muusikat. Praegugi taob mu seljataga üks mees meeleheitlike ja teravate liigutustega oma läpaka klaviatuuri. Aga mina kuulan rahulikku muusikat ja teen punase pliiatsiga paberi peale märkmeid. Äärmiselt koleda käekirjaga, teised inimesed vihkavad mu käekirja.