20061027
katkendeid, tohutult palju katkendeid
Ma ei suuda süveneda. Kunagi ei saa midagi valmis.
Kallis Rum
Tegelikult on kõik juhus. Armastus on juhuslikkuse musternäidis. Ta tuleb ja mingite asjade kokkulangemise tõttu lased ta endale lähedale. Oleks meil kõik päevad vabad, meil oleks liiga palju juhuseid. See oleks halb, sest siis ei omaks sõna armastus enam kellegi suus kõla. Me üritame uskuda, et meie juhused on siiski kõrged ja uhked. Ma tean, et sa tahad olla üks eksinud tüdruk kuskil suvalises suurlinnas ja sa tahad sealt linnast leida inimese, kellega sa „juhuse“ tahtel kokku sulandud. Sa tahad olla eksinud, sa tahad seal suures linnas umbisikulisena sõita metrooga ning kõigist meditsiininõuetest ja eurovaktsiinidest hoolimata tervislikult toituda. Sa tahad armuda tuledesse, bussidesse, kerjustesse, sa tahad oma naeratusega tekitada inimestes imestust. Sa tahad leida endale elu, mida sa tõesti armastad ja sa tahad, et sa alati naudiksid oma elu. Aga sa ei tea ise ka mida sa tahad ja nii sa tahadki kõike liiga palju. Ära taha midagi, proovi olla väike ja sina ise. Jaa ma tean, mis sa vastad. Sa vastad, et sa ei teagi milline sa ise oled ja sa ei tunne ennast ja sind hirmutab see, et sa mitte midagi ei karda, et sa isegi iseennast ei karda…aga sa oled loll. Sa lihtsalt pead kõrvetada saama. Sa lihtsalt pead ise oma elu ära rikkuma, kuigi mina tean, mis sinu jaoks on õige ja sind tohutult vihastab see, et mina tean kõike. Hea küll, ma ei ütle sulle edaspidi enam midagi, sest ma tean ka seda, et mina rikun sinu elu ära. Minu kõrval muutuvad inimesed abituks. Oma hinges sa vihkad seda, et keegi kogu aeg kontrollib kas sul on kõht täis ja sa ei taha, et üks inimene hoolitseks kogu aeg su õhtuse meelelahutuse eest ja sa ei taha neid minu armukadedaid silmi, kui sa räägid mõne teise mehega. Ära ütle, et see on armas ja soe, sest see on armas ja soe täpselt niipalju, kui sulle on meelepärane. Aga kas sa kunagi minu peale oled mõelnud? Sa tahad kohata inimesi ja olla paljudele hea sõber. Mõne aja pärast vead sa igaühte alt, sest see on sul loomuses. See teebki sind ilusaks, et sa ei jää kunagi kuhugi kinni. Nii ma ei saagi sinust aru…kuidas saab sind päästa üks impersonaalne asfalt, mida on mõnda kohta maakeral valatud tohutult palju. Ära ulgu tänavatel, sest sa oleksid ideaalne prostituut. Jah, ma julgen sinu kohta nii koledalt öelda ja ma pean kohe vabandama, sest ma ei mõelnud seda tõsiselt. Või siiski mõtlesin? Sul on kõige ilusam süda maailmas. Sina lihtsalt oled ja ma pean sellega leppima, see ongi kõige koledam asi maailmas. Kahju, et sind kohtasin. Ära tee. Palun kao mu unenägudest, palun ära tule mulle seitse korda päevas tänaval vastu. Ma ei taha südame alla värinat. Ma tean, et sa helistad mulle varem või hiljem ja ma murdun ja ma võtan su tagasi ning me oleme kõige õnnelikumad inimesed maailmas. Kaheks kuuks. Äärmisel juhul kolmeks. Ja siis kõik kordub, suuremini, valusamalt ja täpselt samamoodi. Palun otsi endale üks suurlinn, mis oleks hästi kaugel, Hoolitse selle eest, et seal linnas puuduks internetiühendus ja telefoniliinid. Ära suhtle postiljonidega. Just see olekski armastus, sest see poleks enam juhuslik. Minu ja sinu elust, see tähendab meie vahelt on juhuslikkus kadunud, seepärast ma ei unistagi enam kirest. Ma tahan lihtsalt sind unustada ja otsida endale uue elu. Sa oled võimeline suhteliselt kiiresti ära õppima ükskõik mis keele, sa oled tark tüdruk. Sa oskad maailma enda jaoks maksimaalselt ära kasutada. Minu jaoks oled sa surnud. Portugali, Itaalia, Hispaania, Brasiilia, Mehhiko ja minu pärast ka India meestel on veel võimalus. Armasta neid, käi põrgu. Olen paremat väärt kui sina. Sa tõesti ei tea, mis on elus oluline. Sa ei tea mu lapsepõlvest mitte midagi. Ma võisin sind viia maale vanaema juurde ja võisin sulle rääkida lehmadest, hobustest, partidest ja teistest loomadest, aga sa ei mõistnud kunagi. Rumal minust, et üritan üldse taodelda mõistmist. Ma oleksin pidanud ammu aru saama, et teised inimesed on pealiskaudsuseks. Sina oled süüdi, et ma ennast armastan. Sellega, et sa mulle haiget tegid, panid sa mind teisi inimesi vihkama. Ma kohutavalt armastasin ennast sinuga koos ja seda ei võta mult mitte kunagi enam mitte keegi ära. Isegi mitte sina.
Kallis Rum
Tegelikult on kõik juhus. Armastus on juhuslikkuse musternäidis. Ta tuleb ja mingite asjade kokkulangemise tõttu lased ta endale lähedale. Oleks meil kõik päevad vabad, meil oleks liiga palju juhuseid. See oleks halb, sest siis ei omaks sõna armastus enam kellegi suus kõla. Me üritame uskuda, et meie juhused on siiski kõrged ja uhked. Ma tean, et sa tahad olla üks eksinud tüdruk kuskil suvalises suurlinnas ja sa tahad sealt linnast leida inimese, kellega sa „juhuse“ tahtel kokku sulandud. Sa tahad olla eksinud, sa tahad seal suures linnas umbisikulisena sõita metrooga ning kõigist meditsiininõuetest ja eurovaktsiinidest hoolimata tervislikult toituda. Sa tahad armuda tuledesse, bussidesse, kerjustesse, sa tahad oma naeratusega tekitada inimestes imestust. Sa tahad leida endale elu, mida sa tõesti armastad ja sa tahad, et sa alati naudiksid oma elu. Aga sa ei tea ise ka mida sa tahad ja nii sa tahadki kõike liiga palju. Ära taha midagi, proovi olla väike ja sina ise. Jaa ma tean, mis sa vastad. Sa vastad, et sa ei teagi milline sa ise oled ja sa ei tunne ennast ja sind hirmutab see, et sa mitte midagi ei karda, et sa isegi iseennast ei karda…aga sa oled loll. Sa lihtsalt pead kõrvetada saama. Sa lihtsalt pead ise oma elu ära rikkuma, kuigi mina tean, mis sinu jaoks on õige ja sind tohutult vihastab see, et mina tean kõike. Hea küll, ma ei ütle sulle edaspidi enam midagi, sest ma tean ka seda, et mina rikun sinu elu ära. Minu kõrval muutuvad inimesed abituks. Oma hinges sa vihkad seda, et keegi kogu aeg kontrollib kas sul on kõht täis ja sa ei taha, et üks inimene hoolitseks kogu aeg su õhtuse meelelahutuse eest ja sa ei taha neid minu armukadedaid silmi, kui sa räägid mõne teise mehega. Ära ütle, et see on armas ja soe, sest see on armas ja soe täpselt niipalju, kui sulle on meelepärane. Aga kas sa kunagi minu peale oled mõelnud? Sa tahad kohata inimesi ja olla paljudele hea sõber. Mõne aja pärast vead sa igaühte alt, sest see on sul loomuses. See teebki sind ilusaks, et sa ei jää kunagi kuhugi kinni. Nii ma ei saagi sinust aru…kuidas saab sind päästa üks impersonaalne asfalt, mida on mõnda kohta maakeral valatud tohutult palju. Ära ulgu tänavatel, sest sa oleksid ideaalne prostituut. Jah, ma julgen sinu kohta nii koledalt öelda ja ma pean kohe vabandama, sest ma ei mõelnud seda tõsiselt. Või siiski mõtlesin? Sul on kõige ilusam süda maailmas. Sina lihtsalt oled ja ma pean sellega leppima, see ongi kõige koledam asi maailmas. Kahju, et sind kohtasin. Ära tee. Palun kao mu unenägudest, palun ära tule mulle seitse korda päevas tänaval vastu. Ma ei taha südame alla värinat. Ma tean, et sa helistad mulle varem või hiljem ja ma murdun ja ma võtan su tagasi ning me oleme kõige õnnelikumad inimesed maailmas. Kaheks kuuks. Äärmisel juhul kolmeks. Ja siis kõik kordub, suuremini, valusamalt ja täpselt samamoodi. Palun otsi endale üks suurlinn, mis oleks hästi kaugel, Hoolitse selle eest, et seal linnas puuduks internetiühendus ja telefoniliinid. Ära suhtle postiljonidega. Just see olekski armastus, sest see poleks enam juhuslik. Minu ja sinu elust, see tähendab meie vahelt on juhuslikkus kadunud, seepärast ma ei unistagi enam kirest. Ma tahan lihtsalt sind unustada ja otsida endale uue elu. Sa oled võimeline suhteliselt kiiresti ära õppima ükskõik mis keele, sa oled tark tüdruk. Sa oskad maailma enda jaoks maksimaalselt ära kasutada. Minu jaoks oled sa surnud. Portugali, Itaalia, Hispaania, Brasiilia, Mehhiko ja minu pärast ka India meestel on veel võimalus. Armasta neid, käi põrgu. Olen paremat väärt kui sina. Sa tõesti ei tea, mis on elus oluline. Sa ei tea mu lapsepõlvest mitte midagi. Ma võisin sind viia maale vanaema juurde ja võisin sulle rääkida lehmadest, hobustest, partidest ja teistest loomadest, aga sa ei mõistnud kunagi. Rumal minust, et üritan üldse taodelda mõistmist. Ma oleksin pidanud ammu aru saama, et teised inimesed on pealiskaudsuseks. Sina oled süüdi, et ma ennast armastan. Sellega, et sa mulle haiget tegid, panid sa mind teisi inimesi vihkama. Ma kohutavalt armastasin ennast sinuga koos ja seda ei võta mult mitte kunagi enam mitte keegi ära. Isegi mitte sina.