20061016
konfliktid laastavad inimest
Eile oli äärmiselt imelik päev. Kuulasin ja olin kursis kuidas inimeste elus toimusid teravad konfliktid. Kõrvaltvaataja on alati absurdne olla, distantsilt tunduvad kõik armu- ja perekonnaelu probleemid inimeste rumalusest sündivat. Raske on mõista, miks inimesed ei oska elada.
Aga huvitav, kas see on nii. Et mida targem (ma nüüd ei tea, et mis tarkusest ma täpsemalt räägin, et kas treenitud mõistusest või kaasasündinud seosteloomisvõimest) on inimene, et seda vähem on tema elus ajuvabasid konflikte.
Mida arenenum eksemplar, seda vaiksemalt oskab elada.
Kui inimesel on mingid põhiasjad korras, siis jääb tal aega üle. Ajaga saab igasugu asju peale hakata. Ühtede ja samade asjade üle ei ole kasulik tohutul kaua mõelda, sest siukese mõtlemisega inimene kipub manduma.
Aga huvitav, kas see on nii. Et mida targem (ma nüüd ei tea, et mis tarkusest ma täpsemalt räägin, et kas treenitud mõistusest või kaasasündinud seosteloomisvõimest) on inimene, et seda vähem on tema elus ajuvabasid konflikte.
Mida arenenum eksemplar, seda vaiksemalt oskab elada.
Kui inimesel on mingid põhiasjad korras, siis jääb tal aega üle. Ajaga saab igasugu asju peale hakata. Ühtede ja samade asjade üle ei ole kasulik tohutul kaua mõelda, sest siukese mõtlemisega inimene kipub manduma.
Comments:
<< Home
tead, mart, see on mingi teistsorti tarkus. inimene võib olla täitsa seostamis-, arutlus ja isegi mõtlemisvõimeline ja lausa särada intelligentsusest, aga kui emotsioonid mängus, siis võib ikka totaalseid jaburdusi öelda ja teha. kõrvaltvaataja näeb selle kohe ära, sest tal ei löö tunded pealae peal kokku.
samas, võib olla tarkus ongi oskus asju kõrvalt vaadata? ma ei tea.
samas, võib olla tarkus ongi oskus asju kõrvalt vaadata? ma ei tea.
oskus pidevalt ennast kõrvalt vaadata on kindlasti tarkus ja oskus kõrvaltvaataja märkusi arvesse võtta on veel suurem tarkus
Postita kommentaar
<< Home