kunst pole elu

Eile õhtul olin kinos. Jäine linn. Poolteist tundi käis üks mees alla. Väga mustvalge lugu. Tekkis palju küsitavusi, et miks nii ja miks naa mõnda asja näidati. Et kui tõenäoline on see, et naine lihtsalt lambist läheb kolmekuuse lapse juurest kaheks kuuks väljamaale, kui ta teine laps on kolmele ja kolmas viiene ja kui see laste ema siis tagasi tuleb, et siis koheselt saab endale ka laste hooldusõiguse. Ja näiteks tõesti see ka, et kui taksojuht töötab kolmes vahetuses korraga ja kasiinos ei käi ja ka muid kalleid hobisid tal pole, et kuhu kõik tema raha siis kaob. Ja nii edasi, nii edasi.

Aga raisk. Oli mõjuv film. Õpik sellest, et niisama ei tohi lapsi saada. Soomlased oskavad filme teha.

Ja eestlased teevad nukufilme. No mis tüüp on see Vendade Karusüdamete Vincent ja üldse on see hästi ilus eesti nukufilm.