20061022
Võileib on isiklik või ja isiklik leib
Mulle on alati sümpatiseerinud kodust kaasavõetud võileivad. Võileiba võib süüa igalpool. Kasvõi presidendi vastuvõtul. Ja trollibussis ja pizzarestoranis.
Võileiba võib süüa ka klienditeenindaja. Meie kooli valvelauatädid söövad pidevalt võileiba ja nad nagu proovivad seda varjata ja siis ma nagu tahaks neile alati öelda, kuigi pole kunagi julgenud, et "Ärge häbenege oma võileiba. Võileivad on ilusad asjad."
Paljudes söögikohtades on silt, et „Kaasavõetud söögi ja joogi tarbimine keelatud!“, aga kui ma ostan teed, siis võin ma tee kõrvale ka oma võileiba nosida.
NB! Endatehtud võileib pole sama, kui poest ostetud viineripirukas.
*
Eile käisin emaga maal. Surnuaias tassisin põhuriidega lehti. Hauad jäid ilusad. Muidu niitsin maja eest vikatiga lilli ja raputasin õunapuid. Sügisõunad on kõvad, aga magusad. Kõik metsatukad olid värvilised, Tallinnast Türini, Türist Viljandini, Viljandist Valgani ja tagasi.
Võileiba võib süüa ka klienditeenindaja. Meie kooli valvelauatädid söövad pidevalt võileiba ja nad nagu proovivad seda varjata ja siis ma nagu tahaks neile alati öelda, kuigi pole kunagi julgenud, et "Ärge häbenege oma võileiba. Võileivad on ilusad asjad."
Paljudes söögikohtades on silt, et „Kaasavõetud söögi ja joogi tarbimine keelatud!“, aga kui ma ostan teed, siis võin ma tee kõrvale ka oma võileiba nosida.
NB! Endatehtud võileib pole sama, kui poest ostetud viineripirukas.
*
Eile käisin emaga maal. Surnuaias tassisin põhuriidega lehti. Hauad jäid ilusad. Muidu niitsin maja eest vikatiga lilli ja raputasin õunapuid. Sügisõunad on kõvad, aga magusad. Kõik metsatukad olid värvilised, Tallinnast Türini, Türist Viljandini, Viljandist Valgani ja tagasi.