kunst pole elu

Tänases Päevalehes on huvitav ja loll artikkel. Absoluutselt ei saa mina aru, miks toetab riik teatrit NO99 rohkem kui Von Krahli teatrit. See on jobuduse tipp, süsteemi orjus. Mitte et NO99 ei peaks toetama, aga Von Krahli tuleb toetada. Von Krahli peaaegu kõik etendused lähevad täismajale.

Von Krahl teeb vahel asju, mis mulle üldse ei meeldi ja teinekord on Von Krahl ainuke teater Eestis, mida ma päriselt vajan. Mulle ei meeldi, et Mefisto elab perses, aga ma arvan, et Kristian Smeds on äärmiselt soe ja hea lavastaja.

Kui oskad, palun loo internetis üks järjekordne allkirjade kogumise koht. Von Krahli teatri toetuseks, tuleb nõuda riigilt Von Krahlile suuremat toetust. Mitte, et mingid küberallkirjad midagi aitaks, aga emotsionaalne toetus on miskinegi oma seisukoha väljendamine.

Eesti Vabariik peaks Tallinnas toetama kahte teatrit. Linnateatrit ja Von Krahli. Nendes töötavad kõige pühendunumad inimesed ja oma zanritest loovad need teatrit tippkunsti.

Rahvas vajab erinevat tippkunsti, muidu lähevad tänavad hapuks.

*

Aga mina sinna oma nime ei pane. Maailm ei muutu paremaks, kui Estonia laevavrakk merest välja võetakse. Hoidke inimesi ja nende tundeid. Tõde on tähtis, aga see ei too omasid tagasi. Las Alender laulab oma publikule.