kunst pole elu

Arhitektuur on siiski laiem nähtus kui maja utilitaarne aspekt. Kui majal ei ole funktsiooni, siis on sobivat funktsiooni viletsasti otsitud. Mina tahan kaheksakümnendate arhitektuuri linnaruumis näha samapalju kui kaheksateistkümnenda sajandi arhitektuuri, tahan näha aastal 1822 viimast korda püsti pandud Oleviste torni, tahan näha 1402. aastal alustatud raekoda ja tahan näha turisti poodi. Ja neid oma lastele näidata tahan ka. Linnaruumis, mitte pildi peal arhitektuurimuuseumis. (Kusjuures millegipärast on mul tunne, et raekoja kombel aastasadu võiks kesta pigem Sakala keskus, aga näiteks Radissoni hotell praegusel kujul kuuesaja aasta pärast? Mu kujutlusvõime ei küüni sinna.. Ent see on juba teine teema) Sest mulle meeldib, kuidas majad näitavad, mismoodi inimesed noil aegadel ruumist mõtlesid. Sinagi ju näed ja tunned seda, kui sa vaatad keskaegseid maju ja kui sa vaatad seda maja, kus sa praegu elad. Samamoodi kõnekas too maja, millest Tallinnas praegu loobuda tahetakse. Isegi kui me ei salli postmodernismi. See ei loe. Mina ei salli historitsismi, aga mul on hea meel, et Pariisi Ooper on olemas. Ehkki stilistiliselt õudusunenägu, minu jaoks. Aga ta esindab oma aega. Esindab kõige vahetumal kujul - me kõik näeme teda tänaval. See ongi arhitektuuri eelis - me ei pea võtma õpikut või kuulama loengut, kui meid huvitab mingi paiga ajalugu. Piisab selles paigas hulkumisest.

Kaheksakümnendad tunduvad praegu iseenesestmõistetavad, väheolulised uurida ja väärtustada. See on alati lähiajaloo saatus. Aga viiekümnendad ju ei tundu enam iseenesestmõistetavad? Me tahame kaitsta stalini-aegsete majade kipsornamentikat, kas pole. Maja pole ju süüdi, et ta pole veel piisavalt vanaks saanud. Kui teha kogu aeg vanade majade asemele uusi, panna vanade akende ja uste asemele uusi, siis on meil muutumatu ja igav uuenäoline linn. Kogu aeg. Ma arvan, et nii teeb halb ja pealiskaudne peremees. Selline, kes teab, et ta läheb peagi mujale. Mina ei taha mujale minna, mulle meeldib Tallinn.

Kui mõnedele alla 25. aastastele tundub kaheksakümnendate arhitektuur anonüümne, siis mainitud isikuid lihtsalt ei huvita arhitektuur kui niisugune. Aga teisi inimesi jälle huvitab. Mind ei huvita võib-olla filmikunst. Siiski pole mul vähimatki soovi lõhkuda seda, mis filmisõpradele lõbu pakub.

See on ju nii lihtne tõde, et uusi maju saab juurde teha, aga vanu maju ei saa. Ja Tallinna linn on söötis tuulte tallermaid täis, käige ainult ringi ja vaadake. Ligipääsetavus? Nii väikses linnas kui Tallinn on see transpordisüsteemi, mitte vahemaade pikkuse probleem. Ja kesklinn ehk Sakala on ju niikuinii "kaugel" kõigi jaoks, kes kesklinnas ei ela.

Aga kuuldavasti on minu argumendid asjassepuutumatud, kuivõrd uus-sakala fenomen on puhtalt poliitiline. Poliitilis-destruktiivne. Kahju. Ole neetud, uus-sakala.
 

Täiesti õige jutt.

Aga mina tahan tarbida kõrgkultuuri. Kui üldse sallida muusikale, siis ainult suurejoonelisi. Kui maailma parim laulja kõlab saali pärast nagu prääksuv konn, siis on kontsert halb. Jne. Jne.

Arhitektuuri peab hoidma. Aga samas peab kõik olema tervik. Linn ei ole ainult muuseum.

Uus-Sakala tuleb nii või teisti, kas vana sakala sisse, tema asemele või mõnda teise kohta.

Inimestel, kes elavad täna ja praegu on vaja oma ellu väljundeid.

Korraliku kaasaegse kultuurikeskuse puudumine alaarendab kultuuri.

Uus-Sakala ei saa olla neetud, sest kultuurikeskust on mulle vaja.

Ja mul ükskõik, mis on poliitiline või arhitektuurne, vajan ellu energiat ja loomingulist keskkonda.

Kui vaadata teiste linnade kultuurikeskusi, siis tuleb nutt peale, et elan Tallinnas.
 

Aga mis oleks sinu arust parim võimalus või üldse võimalus, mis oleks võimalik praeguse Sakala keskusega peale hakata?
 

Mina tahan ka kultuurikeskust. Aga miks süüdistada neid õnnetuid maju selles, et meil seda ei ole? Need asjad - antud hoone olemasolu ja kultuurikeskuse puudumine - ei ole omavahel seotud, kuigi asjast huvitatud partei püüab selle seose loomisega publiku mõtlemisvõimet ähmastada :) Ehk siis: kultuuriteoste esitatavuse heatasemelisus ei ole seotud asukohaga Estonia teatri vastas. Kellelgi ei ole kunagi keelatud kultuurikeskust loomast, millal iganes, kuhu iganes, kui selline ehitis oleks kellelegi südameasjaks. On ju aru saada, et kui seda senini kuhugi kerkinud ei ole, siis on asi antud ASUKOHAS, maatükis südalinna keskmes ja ainult selles. Keegi tahab endale maatükki, mis on hea kaubanduspind. Olen märganud, et kultuuri minnakse vaatama ka küüni ja Viinistusse ja Lõuna-Eestisse. Või Polümeeri. (Okei, me ei pane Polümeeri Maceo Parkerit laulma. Tõesti on vaja tasemel kohta. Aga hea kultuurikeskus kujuneb ise uueks mentaalseks keskuseks, loob ise selle, mis inimeste kognitiivsel kaardil on "keskel".) Aga ostma tullakse sellesse kohta, mis tee peale jääb. Ostma kino, muusikali, kõrgtasemelist heli, kaupa. Mulle meeldib ka osta, isegi väga; aga ma arvan, et ma võin seda teha ka igal muul Tallinna maalapil. Tegelikult ei ole ühtegi põhjust - või kas sina oskad öelda? - miks kultuurikeskuse kui sellise mõttes oleks parim või arukaim, et see tuleks täpselt sellele kohale. Kui see tuleks kultuuriväärtuse hauale, täpsemalt defineerides :) Teema kaldub pateetikasse, aga sinu küsimusele, mida Sakala keskusega teha, siis keegi pakkus välja, et uus raekoda (linnavalitsus). Sobiks hoone esialgsete poliitiliste ambitsioonidega nagu rusikas silmaauku.

Muuhulgas rääkisime me omajagu üksteisest mööda: mina ei rääkinud eelmises kommentaaris sõnagi kultuurikeskusest. Mina rääkisin majast, mida tuleb hoida, ja linna teistmoodi nägemisest. Mis on laiemalt võttes üsna sarnane nende väärtustega, mida sina tahad luua :) Ma loodan.
 

Kogu see Sakala värk ongi teineteisest mööda rääkimine. See on nagu Eesti riigi mustenäidis. Et iga inimene on oma valdkonna eest väljas.

Aga aeg kulub ja midagi ei muutu. Selles suhtes ei muutu, et inimestele ei looda linna võimalusi. Ses suhtes saan ma aru, et miks osadel inimestel on nagu mõõt täis. Just emotsionaalselt on mõõt täis.

Aga oskad sa mulle ära seletada, et miks on Tallinna linnal vaja uut Raekoda? Mis lisafunktsioonid saavad Raekojal olla peale selle, mis praegusel Raekojal juba on?
 

Raekojast: ma loodan, et me ei aja segamini linnavalitsust ehk raekoda ja 1402-1404 ehitatud unikaalset ehitist Raekoja platsil :) Nii-öelda vana raekoda on ju juba väga ammusest ajast ainult esindushoone, saal, kus korraldada vastuvõtte. Seega ei viibi seal linna raadi ehk linnavalitsust, see ei ole ametnike töökoht, see on muuseumilaadne paik. Uue raekoja ehk uue linnavalitsuse hoone otsingud on aga juba jupp aega väldanud. Kindlasti oled seda meediast märganud - ühed eelistavad selle hoone jaoks sadamaala, teised Petrooleumi tänavat jne. Miks nad enam Vabaduse väljakul, selles, mis ta ongi... vist hannoveri stiilis hoones.. võin ka eksida :) ühesõnaga, mis nad Vabaduse väljakult, kus linnavalitsus ehk raad praegu asub, ära kolivad, sellest pole mul aimugi. Äkki ruumipuudusest.

Aga et siis mõisted selged oleksid, eks: raekoda on elav mõiste tähistamaks linnavalitsuse hoonet, seega see Raekoda, mis asub Raekoja platsil, ei ole "elus" linnavalitsus :) Miks ma pooldan ei-tea-kelle poolt õhku visatud ideed võtta Sakala uueks raekojaks - igatahes oleks mõistlikum võtta selleks ju olemasolev maja, kui rajada kalli raha eest uus, mida praegu teha tahetakse. Sakala täitvat sel juhul kuulu järgi ka linnavalitsusele vajalikke esindusfunktsioone - saalid jne. Ja olekski virin lõppenud, et Sakala seisab tühjalt. Loomulikult tuleks kuhugi kõrvale teha administratiivkorpus, aga maja säiliks.

Aga loomulikult möllavad ka uue raekoja ehituse ümber finantsilis-poliitilised kired, seega ei maksa hellitada illusioone, et praegu linnas möllav võim ühe õige ja ilusa otsuse teeks.
 

ega vist jah

minu arust oleks see omamoodi paradoks ja ilus asi, kui ametnikud ei saaks endale uhkeid ja häid töötingimusi
 

Mind jällegi ametnike käekäik ei huvita :) Täitsa ükskõik. Aga raekoda tuleb kuhugi nii ehk nii ju, ja eks need ametnike kabinetid (need ju Sakalasse ei mahuks) ole ühtemoodi igal pool, Vabaduse platsil või mõnes uues majas.