kunst pole elu

Võib-olla on see omadus, mis peabki iga inimesega kaasas käima. Mul on alati tunne, et mina pole eksinud. Mulle käib see närvidele, et ma oskan kõik situatsioonid ja konfliktid niimoodi välja mängida, et jääb mulje nagu tehtaks mulle liiga. Ma olen ülimalt osav kaastundega manipuleerija.

Sõin hommikul head kala. Suitsukala. Aga näppudega sõin. Kätele jäi juurde kalalõhn. See ei lähe üldse kergelt ära. Olen küll umbes kümme korda näpuotsi sisse seebitanud, aga kalalõhn ei lähe ära. Päeva peale kulub vast maha.

See mõjub hästi, kui kodus internetti ei ole. Loen ja mõtlen. Magan muidugi ka. Kuulan kuidas ülemistelt korrustelt kukub lumi kamakatena vastu aknalaua plekki. Kukkuvad jääpurikad võivad tappa inimese.