kunst pole elu

Ikkagi ootas mind köögi laual kommikarp. Väga hea kommikarp. Selles on kõiksugu kuju ja täidisega komme. Viin karbi kooli, seal on ootamatu maius tihtilugu asendamatu.

Hommikul läks vara uni ära. Käisin jooksmas. Mul on üks siuke vana-vana dressipluus, mil on üleval paelad ja kui jooksen, siis need paelad peksavad mulle rütmiliselt näkku.

Käes on unevaene periood.

See kuidas Kris teeb näiteks tomati ja kurgi salatit…see on lõpmatult hea…võtab tomati, tükeldab ära, rohelise nöpskoha viskad prügikasti, seda ei sööda…siis võtab kurgi…kurki Kris ei koori…
Inglismaa hotellide restoranides on ainult kooritud kurgid…
Tead mis vahe on tomatil ja tomatil?
Kõva tomatit saab jalaga lüüa, pehme määrib putsa ära.
Eesti mutanttomat on maitsega, lääne tomatit on kõik ühesugused…Kris paneb tomatitükid ja kurgitükid kaussi, valab koort peale, lisab veidi soola, mõnikord ka tükeldatud tilli ja segab kõik segamini…tundub kerge eks?
Kergem kui remondi tegemine või tekikoti peale panemine.
Krisist pole keegi parem…tema kurgi-tomati salat on jumalik…Ta on geenius.