kunst pole elu

Uus-Guineas on rituaalne tseremoonia, mis toimub umbes iga 15 aasta järel. „Kaiko“ kestab umbes aasta, sündmuse haripunkt mängitakse maha paari päeva jooksul. Schechner nägi ühte sellist „Kaikot“ 7-8 novembril 1963-l aastal. Tapeti 96 siga, liha jagati ligikaudu 3000-e inimese vahel. Inimestele ei olnud sündmust vaja mitte ainult hingede ja vaimudega suhtlemiseks. Erinevad tantsivad grupid kehastasid sõja vaenupooli. Tapetud sead olid inimohvrid. Kostüümid olid sõjarüüd, tants oli lahing. Rituaalid on need, kus inimene saab end välja elada. Sümpatiseerib Schechneri mõte, et inimkonna kõige mastaapsem rituaal oli Teine Maailmasõda. Sündmus, mille käigus enneolematult palju inimesed reisis. Hukkus 63 miljonit inimest. Teist Maailmasõda oli vaja ennekõike sellepärast, et inimestel puudusid rituaalid. Schechner väidab, et nii mäng, jahtimine, rituaal kui performance saavad alguse kriisist, mis väljendub selles, et meil pole võimalust raisata oma energiat.

*

Schechnerile kuulub au olla „Performance Studies“ maailmatooja ja seda kõige laiemas mõttes. Tema raamat käsitleb erinevaid inimkonna arenguetappe ja ühiskonna nähtusi. Näiteks ka šimpansid etendavad pidevalt üksteisele midagi ja samas peab Schechner Bin Ladenit suureks kunstnikuks.

*

Kardan, et kui kommunikatsioon, massimeedia ja globaliseerumine olid veel olematud, siis olid ka rituaalid mitmekesisemad. Kultuurid oli üksteisest eralaldatud, inimesed oskasid iseenda ja oma päritoluga suhelda. Vana kaotamine tekitab muidugi juurde palju uut ja huvitavat, aga kui uut ja huvitavat on liiga palju, nii et võimatu on olulist eristada ebaolulisest, siis tekib raamatut „Performance Studies“ lehitsedes paramatult nostalgia. Nostalgia millegi müstilise järele. Tahaks midagi, mida poleks võimalik mailile manustada või raha eest osta.

*

Mati Undi sõnul on Schechner hüüatanud: “Nimetage mulle üks tehnoloogiline saavutus, mida polnud viiekümne aasta eest!” Unt jätkab Schechneri lauset mõtisklusega, et virtuaalsus pole muutnud midagi, et ainuke muutus oli rohkem kui 50 aastat tagasi, kui esmakordselt võeti kasutusele telefon ja televisioon. Ma ei ole vanameistritega ühel nõul. Iga inimene muutub vastavalt ajale, mil ta tuli maailma. Kõik kanname kaasa neid suhteid, mis on meis moodustunud alates sellest hetkest, kui isikliku kogemuse baasil hakkasime midagi mäletama ja konstrueerima.

*

Ma ei tea, mis on minu rituaal.