kunst pole elu

Lonkisin eile peale tööd vanalinnas ja vastu tuli see Lauri, kes oskab matemaatikat ja kellele meeldib muusika, mida tehti 30 aastat tagasi. Ta kutsus mind Kaevu vaatama. Puiklesin küll vastu, aga kuna otsisin tegevust, siis läksin kaasa.

Oi see oli karm. Vabandust, aga meil ei olnud vahepeal isegi naljakas. 2.15 minutit sisutühja ja aeglast lugu. Mul jäi tunne, et näitlejatele ka absoluutselt ei meeldinud rahvale raadioteatrit teha. Ühe poolkurdi vanamehe käekell hakkas meie kõrval iga kahe minuti tagant piiksuma. Naine tagus teda küünarnukiga.

Jätkame suure kunsti saamatuid otsinguid.

See talvel sõidavad eestlased Indiasse, järgmisel lähevad Aafrikasse oma puhkust kulutama.