kunst pole elu

Täna levib maililistides ja blogides venelaste ärikeel:

Hea äri jääb venelastega tihtilugu ajamata keelebarjääri tõttu, mille taha meie noored äriinimesed takerduvad. Siin mõned tähtsamad fraasid, mis võiks selgeks õppida, et venekeelses ärimaailmas orienteeruda ja vastastikku end arusaadavaks teha ning luua meeldiv ja tulemuslik üksteisemõistmise õhkkond.

“Какого хуйя тебе надо?” - “Mis Teid täpsemalt huvitab?”.
“Всякая поебень” - “Lai toodete assortiment”.
“Бля буду!” - “Firma annab garantii”.
“Где тока таких мудаков берут?” - “Jätke oma firma koordinaadid”.
“Засунь себе в…” - “Vajab väheke viimistlemist”.
“Отвечаю напидора!” - “Isiklikult kontrollin täitmist”.
“Я тебя в рот ебал!” - “Praegusel hetkel Teie pakkumine meile huvi ei paku”.
“Че за нах?” - “Siinkohal on tehtud väike viga”.
“Вот же ж блядь какая!” - “Kuidas saaksin Teile kasulik olla?”.
“Хуй тебе в жопу!” - “Allahindlust pole veel arvestatud”.
“Пидар штопаный” - “Võtmeklient”.
“Хуйло очкастое” - “Perspektiivikas klient”.
“Заебал уже” - “Mis Teile veel huvi pakuks?”.
“там такое..хуй прассышь” -“Kõrgtehnoloogilised lahendused”.
“Пошел нахуй!” - “Pöörduge palun minu kolleegi poole”

Ehk siis vastureaktsioon karjatšie estonski barnile. Mina vene keelt eriti hästi ei oska. Mina oskan üldse vähe keeli.

Eile, kui sõin õhtust, siis näidati telekast ühte paksu poissi. Vahetasin kohe kanalit, ma ei tahtnud teada tema lõunamenüüd.

Filtreerin läbi oma keha kohvi ja mõtlen. Vahepeal nuuskan kõvasti. Lõunaks sõin pannkoogi singi ja sulajuustuga. Singi pähe oli pannkoogi sisse pandud keeduvorsti. Keefir oli päris.