kunst pole elu

Film sai võetud pooleteist päevaga. Julgen ennustada, et lõppvarianti tuleb nii piinlike kui üllatavalt ilusaid kaadreid. Osad tulevased vaatajad ei saa absoluutselt loost aru, osad arvavad, et lõplikult ei peagi millestki aru saama.

Öösel käisin korra lennujaamas. Londoni lennuk saabus veidi varem, kaaslased jõudsid tagasi.

Igasuguseid juhtimiskoolitusi reklaamitakse. Aga parim kogemus on üritada teha nulleelarvega professionaalselt filmi. Inimeste peale närviminek ja ka nende motiveerimine on vist üks mu salajasi kirgi. Õiged kired löövad lihtsalt harva pähe.

Olen öösel maganud paar tundi. Uni tundub praegu halb asi.