kunst pole elu

Kõige tähtsam on lugu. Kui lugu ei ole, siis etendus ei paelu. Kõigepealt on sissejuhatus. Eellugu. Selgitatakse tegelasi, ajaloolist tausta jne. Näidend on tihendatud elu. Näitemängus toimuvad lühikese aja jooksul suured muutused inimese elus. Hea dramaturgia on see, mis on ootamatu, aga allub tegelikult kõigile reeglitele. Tavaliselt on nii, et alguses toimub mingi sündmus, tekib konflikt, siis tundub, et üks osapool jääb peale ja lõpuks püandina võidab ikka teine. Seebiooperid käivad nii, et sama süsteem muudkui kerib edasi.

Ma ei usu, et politsei ei teadnud, et venelased Pärnu mnt märatsevad. Politseil oli käsk meelega eemal hoida. Aga kohal olid kaameramehed ja kõikvõimalikud fotograafid. Kõik läks nii nagu oli plaanitud. See, et täna öösel Pronkssõdur lahti kangutati, oli ammu ette teada. Lihtsalt vedas, et kõik tegelikult nii leebelt läks.

Tasub tähtsate meeste peale pahane olla, et nad võtsid siukese riski. Paljud eestlased olid ohus. Aga noh. Nagu ütlevad korvpallurid - vise, mis läheb sisse, on alati õige.

Mulle meeldis dokumentaalkaadritest ka see hetk, kui üks venelasest politseinik hakkas vene keeles niimoodi rahva peale lõugama, et 15 sekundit ei osatud talle midagi vastu öelda.