kunst pole elu

Pole mingi ime, et jalgpalli Eesti meistrivõistlusi inimesed vaatamas ei käi. Mida sa ikka kaks tundi emotsioonitult külmetad. Arsiga eile vaatasime poolteist poolaega Tulevik - Kalev mängu. Igav ja külm, kuigi Kalevi poolt lõi Tiit korra uskumatult kui tsirkuseartist ülepea kääre. Teine pool tegi Sass Tuleviku poolt sama. Kumbki löök väravasse ei läinud. Ega me lõpuni ei passinud, lihtsalt nii külm hakkas.

Aga õhtul sattusin lossi Pauli sünnipäevale. Ega ma Pauli ei tundnud, aga eestlane läheb ikka pidusse kui juba on pidu. Rahvast oli palju, orkestrid ja bändid ja väikesed lapsed ja vanad inimesed. Vahepeal sai tantsu hüpatud ja lõpuks saatsin kõik põrgu ja sõitsin taksoga koju.

Täna hommikul sõin kaks muna. Soola ja võiga.