kunst pole elu

Käisin Kanuti saalis tantsu vaatamas ja siis seal oli üks teatriteaduse neiu, kes palus täita oma lõputöö küsimustiku, et kuidas ma kaasaegset tantsu vastu võtsin. Tegin seda üleolevalt, kirjutasin segase käekirjaga lühivastused. Etendus Roots ei olnud halb, aga ma lihtsalt ei ole tantsumees. Mulle meeldib, kui tantsitakse, aga kui tantsurahvas näitleb ja näitab videot, siis tüdineb hing. Aga olen näinud palju hullemat tantsu. Aga kunagi näen kindlasti ka äärmiselt huvitavat kaasaegset tantsu.

Vaatasin täna kitsal tänaval seistes kaua mööduvaid inimesi. Proovisin oma peas kõik suhted ära lahmida. Umbes 16-aastased skandinaavia turistid, viis tüdrukut ja üks poiss, üritasid kõik seda ühte poissi sebida. Aga poiss oli tegelt homo. Kahel vene noorel oli seljas motomehe jakid. Üks neist läheb kolme aasta pärast moekunsti õppima ja teine asub tööle klaasivalajaks, sest tema ka tema isa põletab ahjus vaase.

Olen kohvikus ja üks vene mutt suitsetab kõrvallauas.