kunst pole elu

Jõin Coca-Colat ja püsisin üleval. Läksin kohale liiga vara. Tatsasin sihitult ringi. Alguses olid veidi igavad soomlased, aga umbes südaööl läks bänd peale. Sain kohe endale hea tuju. Joosepi trummipulgad tõusid lendu.

Ega ma inimestega eriti ei suhelnud. Paar tuttavat, kes seal olid, rohkem panid mind seal imeks.

Ikka väga mõnus on inimeste keskel oma mõtetes elada. Selline mõnus muusika loob heaks tujuks kõik eeldused.