kunst pole elu

Klõpsisin käsipalli live-number ülekannet ja šokolaad juhtis ja juhtis ja lõpuks võitis Põlva Serviti 28:27. Mul läks tuju heaks. Mul pole mingit sidet Serviti võistkonnaga, aga Mait Patrail jätab kordi sümpaatsema mulje Kui Riho-Bruno. Tore kui väikelinna inimesed on koos ühe asja eest väljas. Tore, kui Eesti meistrivõistlused on nii põnevad.

Patrailist võiks saada maailma parim käsipallur. 15 väravat viimases finaalis on üsnagi korralik kogus.

Mu päevades rõõmustavad mind sümpaatsete inimeste rõõmud.