kunst pole elu

I wanna fuck you like an emo kostub kõrvaklappidest ja ma kirjutan nelja teksti korraga. Kursor liigub minutis mitu korda ekraani paremasse ülemisse serva, nii vahetan ma dokumente. Ma vist üldse ei oska enam konkreetselt ühele asjale keskenduda, mida tihedam tempo, seda tihedam on paberile jääv tekstirütm. Võimalik, et tegelt on vastupidi, võimalik, et tegelt võiks ühel päeval kirjutada ainult ühte asja, aga see mõte tundub mulle memmekas.