kunst pole elu

Mul on raske hetkel mitte olla tõre. Olen endaga veidi pahuksis. Ummik. Pole aega luua. Aga luua tuleb.

Perekonna kohta öeldi "suurepärane". Õige suurepärasus jäi proovidesse, minu näitlejatesse ja näitlejatest minusse. Aga tore, kui professionaalidele meeldis.

"Sa kõigud kuskil arusaadavuse ja debiilsuse piiril, nii saabki tulemus olla kas harukordne või mõistmatu. Sa ise ei suuda neid eristada," ütles täna hommikul hästi siiralt kogemata mulle üks inimene.

Ema tegi maasikavahtu. Tõin koolist sinna kuhjunud asjad ära. (Üle)homme üritan mõned raamatud raamatukogule tagastada. See oleks aus.