kunst pole elu

kui mul tuju ja viitsimist on ja ilm pole halb ja telekast midagi ei tule ja silmad on lugemisest väsinud, eks ma siis sinu meelerahuks tulen korraks kohale, aga siis kohe näen, et seal on niipalju rahvast ja kõik on nii kole ja baaris on kõik nii kallis ja keegi minust ei hooli ja siis lähen ruttu viimase trolli peale ja sõidan mustamäele

Aga kui ma sul käest kinni hoian ja väikese dringi pakun ja tuju läheb juba lõbusamaks ja kaunid tshikid igal pool ja toredad kolleegid ja hakkab juba veel lõbusam ja muusika mürtsub ja kõik ei olegi NII kole siis sa ei pea KOHE ära kihutama