kunst pole elu

Eilses lehes kirjutab dimensionaalsete mõtete must staar Jakob Karu eesti kultuuri kadunud nähtusest matiundist. Las osad igatsevad härdalt, ta oli seda väärt.

Mina pole jõudnud veel läbi lugeda kõiki MU raamatuid.
Ma nägin ainult umbes nelja tema lavastust.
Aga mis ma nutan, ma parem mõtlen.

Mäletan neid matuseid. Kes ei mäletaks. Aga ärgem härdustuge, sest iroonia, mõistus ja vinkad on kuskil ikka olema.

Tänases Ekspressis sarjab matiundi Jakob Karu Viimsit. Kõik kiidavad seda sarjamist. Tõsijutt.