20070825
Ma ei taha kedagi enda külge haakida. Ja ma ei kavatse end ise kellegi külge haakida. Ma ei salli lembijaid, kes tegelevad ainult iseendaga. Aga ma tahan, et oleks tegevus, tegevus, mille külge kellegagi koos fataalselt kinni jääda.
Jaa, mäng on kena komme. Teataval määral isegi veel inspireeriv, kui hakatakse mängima ka mängureeglite enestega. Nendega, mille järgi peaks mäng toimuma. Ma vean sinuga kihla, et sa pole see, kes sa oled.
Jaa, jumalat tasku ei pista. Jumalat hinges ei kanna, see poleks kellegi jumal. Tema poole tuleb kihutada, valguse kiirusega, kogu eluaja. Lootes, et elu lõpul oled talle kümnendiku võrra lähemale jõudnud. Ah, mis kümnendiku. Jumala ainsaks kehtivaks tõestuseks on tema kättesaamatus.
Öeldakse, et armastust tajub vaid see, kes ise armastab. Inimeste maailmas ei juhtu nii, et üks armastab kõigest väest, ehkki teisel pole sellest ei sooja ega külma. Inimene nii armastada ei jõua, seda juhtub vaid paberil. Armastus on kahepoolne äratundmine … möödapääsmatusest.
Tegelikult tahaksin ma kihluda ühega, laulatada teisega, suudelda kolmandaga, magada neljandaga, elada viiendaga, surra kuuendaga ja armastada seitsmendat. Seda viimast tahaksin ma kõige lõpuks, magustoiduks, juba sealpool piiri.
*
Jaa, mäng on kena komme. Teataval määral isegi veel inspireeriv, kui hakatakse mängima ka mängureeglite enestega. Nendega, mille järgi peaks mäng toimuma. Ma vean sinuga kihla, et sa pole see, kes sa oled.
*
Jaa, jumalat tasku ei pista. Jumalat hinges ei kanna, see poleks kellegi jumal. Tema poole tuleb kihutada, valguse kiirusega, kogu eluaja. Lootes, et elu lõpul oled talle kümnendiku võrra lähemale jõudnud. Ah, mis kümnendiku. Jumala ainsaks kehtivaks tõestuseks on tema kättesaamatus.
*
Öeldakse, et armastust tajub vaid see, kes ise armastab. Inimeste maailmas ei juhtu nii, et üks armastab kõigest väest, ehkki teisel pole sellest ei sooja ega külma. Inimene nii armastada ei jõua, seda juhtub vaid paberil. Armastus on kahepoolne äratundmine … möödapääsmatusest.
*
Tegelikult tahaksin ma kihluda ühega, laulatada teisega, suudelda kolmandaga, magada neljandaga, elada viiendaga, surra kuuendaga ja armastada seitsmendat. Seda viimast tahaksin ma kõige lõpuks, magustoiduks, juba sealpool piiri.
GOODBYE, VIENNA (GERTRUD)
JAAN UNDUSK
JAAN UNDUSK