20071111
tartu
Tartu kiirrong väljus reedel 40 minutit hiljem. Vihma sadas, tuul puhus. Ülemiste jaamas ei saanud inimesed aru, et see on Tartu kiirrong ja astusid sisse. Paljud tahtsid Kehras maha minna, aga Tartu kiirrong teeb esimese peatuse Tapal. Rong oli mölinat täis.
Ja mina lugesin Wittgensteini.
Sõnade vahel valitakse sageli nagu sarnaste, aga ometi mitte identsete piltide vahel, sest pilte kasutatakse sageli sõnade asemel või sõnade illustreerimiseks.
Reede õhtul esinesid Genialstide Klubis noortebändid, mina oma uue ontliku välimusega sinna pidama ei jäänud.
Ja laupäeval ma lugesin Verneri kohvikus Wittgensteini.
Oma reeglitesse takerdumine ongi see, millest me tahame aru saada, s.t. millest me soovime ülevaadet.
Eile vaatasin filmi Neverwas. Üks mees mõtleb endale maa välja ja tema hullumaja naaber kirjutab sellest lasteraamatu, mis saab väga tuntuks. Raamatus on üks väike poiss, kes päästab. Kirjanik poob ennast ülesse ja tema pojast saab arst. Poeg läheb hullumaja tööle ja hakkab ravima Neverwas´i kuningat. Lõpuks kuningas viibki poisi oma maale, see oli armas. Muidu oli lõpp läila.
Ja siis vahepeal lugesin Wittgensteini.
Kindel arusaamine on võimalik vaid juhul, kui me kõigepealt kahtleme kõiges, milles kahelda saab, ning seejärel kõrvaldame kõik need kahtlused.
Eile õhtul oli vanatädi tütre Helle juubel. Enne seda tegime kiirvisiidi Eesti Rahva Muuseumisse. Sinna tuleb veel minna ja uurida seda, mida silmaga ei näe.
Täna hommikul sõitsin rongiga pealinna. Lugesin Wittgensteini.
Uskumine, et reeglit järgitakse, ei ole reegli järgimine. Ja sellepärast ei saa reeglit järgida „privaatselt”, sest siis oleks uskumine, et reeglit järgitakse, sama mis reegli järgimine.
Tartus oli hea. Too linn klõpsutas teise aja nuppu.
Ja mina lugesin Wittgensteini.
Sõnade vahel valitakse sageli nagu sarnaste, aga ometi mitte identsete piltide vahel, sest pilte kasutatakse sageli sõnade asemel või sõnade illustreerimiseks.
Reede õhtul esinesid Genialstide Klubis noortebändid, mina oma uue ontliku välimusega sinna pidama ei jäänud.
Ja laupäeval ma lugesin Verneri kohvikus Wittgensteini.
Oma reeglitesse takerdumine ongi see, millest me tahame aru saada, s.t. millest me soovime ülevaadet.
Eile vaatasin filmi Neverwas. Üks mees mõtleb endale maa välja ja tema hullumaja naaber kirjutab sellest lasteraamatu, mis saab väga tuntuks. Raamatus on üks väike poiss, kes päästab. Kirjanik poob ennast ülesse ja tema pojast saab arst. Poeg läheb hullumaja tööle ja hakkab ravima Neverwas´i kuningat. Lõpuks kuningas viibki poisi oma maale, see oli armas. Muidu oli lõpp läila.
Ja siis vahepeal lugesin Wittgensteini.
Kindel arusaamine on võimalik vaid juhul, kui me kõigepealt kahtleme kõiges, milles kahelda saab, ning seejärel kõrvaldame kõik need kahtlused.
Eile õhtul oli vanatädi tütre Helle juubel. Enne seda tegime kiirvisiidi Eesti Rahva Muuseumisse. Sinna tuleb veel minna ja uurida seda, mida silmaga ei näe.
Täna hommikul sõitsin rongiga pealinna. Lugesin Wittgensteini.
Uskumine, et reeglit järgitakse, ei ole reegli järgimine. Ja sellepärast ei saa reeglit järgida „privaatselt”, sest siis oleks uskumine, et reeglit järgitakse, sama mis reegli järgimine.
Tartus oli hea. Too linn klõpsutas teise aja nuppu.
# posted by Mart : 12:12
