20071211

hinded

Rongis istusid mu ümber vist ühe kutsekooli õpilased ja arutasid oma keskmiste hinnete üle. Tundusid korralikud lapsed olevat. Üks tüdruk nagu muuseas andis ühele poisile mandariini, poiss sõi selle ära ja viskas koored väljudes prügikasti.

Eile oli koolis noorema kursuse lavakõne eksam. Kõlas William Shakespeare. Hiljem sain teada, et hinded kujunesid suhteliseks seinast-seina. Minu arust oli tase ühtlane, hindamine on suhteliselt kahtlane tegevus alati olnud. Eriti siis, kui puuduvad kriteeriumid ja kõik on subjektviine.

Edasises elus ei loe hinded mitte midagi. Edasises elus loeb ainult õnn ja tegurid, mis sa teed, et juhustel oleks võimalus.

Comments:
objektiivsust pole olemas, see on kanti-aegne relikt või filosoofia oma üldse, mis üritab asju veidi kõrvalisema nurga alt vaadata. hinded ja/või hinnangud aga jälitavad inimest surmani et plus encore, olgu nad siis algkujul mis iganes -sugused, kusagil on see inimlik vabalthõljuv nullpunkt, millest ta kõik segmenteerib. koolis kirjutatakse hinded päevikusse, hiljem kirjutab inimene ise need oma haavumusse või uhkusesse.
 
no ettesattuvad v6imalused tunduvad vb jah juhuse asi, kuigi sa oled just oma hea t88ga j6udnud niikaugele, et in-d arutavad just sinu kandatuuri uuele kohale, sest teisi samasuguseid on paar tk-i, keda k6ik selle valdkonna in-d teavad, tavaline asi v2ikses Eestis), seega vb mitte ka nii juhus,

aga 6nn.. kui koolist veab andekas kunstnik end veel oma s2ra najal l2bi, siis teatrisse j6udes algab reaalne elu ja t88, mitmed kunagi andekad on end surnuks joonud suurtest pingetest,
elus pole 'paha 6petajat' k6rval, peab ise hakkama saama ja m6ni ei saa
 
Postita kommentaar



<< Home
eXTReMe Tracker

This page is powered by Blogger. Isn't yours?