20071229
lavakooliraamat
Rudolf Allabert
Üks asi on hea inimene – see on suur voorus, aga ainult hea inimene ei ole elukutse.
Kalju Komissarov
Realismil ei ole piire, realismi kriteerium on see, et teos on olemas. Kui inimene on selle juba teinud, inimene on suutnud selle välja mõelda, siis ongi realism.
Jaan Tooming
Püüdsin lugeda „Näitleja töö endaga“, aga minule see kõik ei sobinud, proovisin sealt püüdlikult ise harjutusi teha, aga need olid minu jaoks tapvad. Pean tunnistama ausalt, väga tapvad. Ma vihkan seda raamatut. Ja olen seda varemgi öelnud – minu ainuke siht on olnud see, oli juba kakskümmend aastat tagasi, et unustada Stanislavski.
Tõnu Tepandi
See on seesama vana jutt, et 1% annet ja 99% tööd, ainult et need protsendid ei ole seal päris õiged, annet ei ole 1%, pigem on see suhe 100 ja 100. Pigem niimoodi. See andekuse värk ei ole meie kontrollitav, see käib üle näitleja minateadvuse. Aga minu asi on see, et ma vean õpilased sinnamaale, et nad tegeleksid iseendaga, et nad viiksid ennast oma andele lähemale või sellele tasemele, et see anne suudaks avalduda.
Martin Veinmann
Kummaline, et seesama riiklik iseseisvus (no mida paremat veel võib tahta?), mis annab loa mul ka iseseisev olla, läheb üllatavalt vastuollu selle hoiakuga, et tee minuga midagi, tee minust…Iseseisva töö võime on tegelikult väga madal. Ma ei tea veel, millest see tuleb, millestki peab see kindlasti tingitud olema, aga kogu selle vabaduse juures ei osata veel ise suurt midagi peale hakata.
Kaie Mihkelson
Lõpuks hakkab ikkagi otsustama mõtlemisvõime ja sihipärane töö õpilasele või näitlejale endale teadaoleva eesmärgi nimel. Sest eesmärk on ikkagi see, miks ma näitleja tahan olla, ja seda ei oska inimene võib-olla päris täpselt sõnastadagi, aga see istub tal kuskil sees, on olemas.
Lembit Peterson
Õppeprotsessis püüab õpetaja (mingi asja kohta) tõde edasi anda, õpilane püüab seda vastu võtta. Aga lõppkokkuvõttes osutub õpetajaks tõde, mis on nende vahel.
Tegelikult on see õppeprotsess ka mingisugune elupraktika, sest kõik me teeme vigu, aga probleem on, kuidas neid vigu ületada või kuidas andeks saada ja anda – kas inimesena jään kinni sellesse eksimusse või mitte.
Priit Pedajas
Põhiline probleem on intensiivsuse puudus. Kuidas saada laval toimuv intensiivseks? Kuidas saada inimene üldse intensiivseks?
Eesti teatri naisnäitlejate häda on ühiskondlik või sotsiaalne. See häda avaldub selles, et naised püüavad välja näha paremad või ilusamad, kui nad on. Väga sageli püüavad nad ka näitemängus mingisuguse kujutluse , näivuse poole, mitte olemusliku poole.
Merle Karusoo
Sõnadega löömine ei iseloomusta seda, et kellele pihta tahetakse saada, vaid lööjat ennast.
Ingo Normet
Analüüsides tuleb väljenduda sellisel moel, et seda oleks võimalik kohe mängida.
Üks asi on hea inimene – see on suur voorus, aga ainult hea inimene ei ole elukutse.
Kalju Komissarov
Realismil ei ole piire, realismi kriteerium on see, et teos on olemas. Kui inimene on selle juba teinud, inimene on suutnud selle välja mõelda, siis ongi realism.
Jaan Tooming
Püüdsin lugeda „Näitleja töö endaga“, aga minule see kõik ei sobinud, proovisin sealt püüdlikult ise harjutusi teha, aga need olid minu jaoks tapvad. Pean tunnistama ausalt, väga tapvad. Ma vihkan seda raamatut. Ja olen seda varemgi öelnud – minu ainuke siht on olnud see, oli juba kakskümmend aastat tagasi, et unustada Stanislavski.
Tõnu Tepandi
See on seesama vana jutt, et 1% annet ja 99% tööd, ainult et need protsendid ei ole seal päris õiged, annet ei ole 1%, pigem on see suhe 100 ja 100. Pigem niimoodi. See andekuse värk ei ole meie kontrollitav, see käib üle näitleja minateadvuse. Aga minu asi on see, et ma vean õpilased sinnamaale, et nad tegeleksid iseendaga, et nad viiksid ennast oma andele lähemale või sellele tasemele, et see anne suudaks avalduda.
Martin Veinmann
Kummaline, et seesama riiklik iseseisvus (no mida paremat veel võib tahta?), mis annab loa mul ka iseseisev olla, läheb üllatavalt vastuollu selle hoiakuga, et tee minuga midagi, tee minust…Iseseisva töö võime on tegelikult väga madal. Ma ei tea veel, millest see tuleb, millestki peab see kindlasti tingitud olema, aga kogu selle vabaduse juures ei osata veel ise suurt midagi peale hakata.
Kaie Mihkelson
Lõpuks hakkab ikkagi otsustama mõtlemisvõime ja sihipärane töö õpilasele või näitlejale endale teadaoleva eesmärgi nimel. Sest eesmärk on ikkagi see, miks ma näitleja tahan olla, ja seda ei oska inimene võib-olla päris täpselt sõnastadagi, aga see istub tal kuskil sees, on olemas.
Lembit Peterson
Õppeprotsessis püüab õpetaja (mingi asja kohta) tõde edasi anda, õpilane püüab seda vastu võtta. Aga lõppkokkuvõttes osutub õpetajaks tõde, mis on nende vahel.
Tegelikult on see õppeprotsess ka mingisugune elupraktika, sest kõik me teeme vigu, aga probleem on, kuidas neid vigu ületada või kuidas andeks saada ja anda – kas inimesena jään kinni sellesse eksimusse või mitte.
Priit Pedajas
Põhiline probleem on intensiivsuse puudus. Kuidas saada laval toimuv intensiivseks? Kuidas saada inimene üldse intensiivseks?
Eesti teatri naisnäitlejate häda on ühiskondlik või sotsiaalne. See häda avaldub selles, et naised püüavad välja näha paremad või ilusamad, kui nad on. Väga sageli püüavad nad ka näitemängus mingisuguse kujutluse , näivuse poole, mitte olemusliku poole.
Merle Karusoo
Sõnadega löömine ei iseloomusta seda, et kellele pihta tahetakse saada, vaid lööjat ennast.
Ingo Normet
Analüüsides tuleb väljenduda sellisel moel, et seda oleks võimalik kohe mängida.
# posted by Mart : 22:06
