kunst pole elu

Seal oli üks groteskne veidi paks ja veidi vana miniseelikus prostituut ja noor kodust plehku pannud tüdruk. Nad põgenesid väiksemate mafiosnikute eest, kes omakorda kartsid suuri mafiosnikuid, kellele põgenevad naised olid jama kokku keerasid.

Piisavalt räige sündmus ja saladus olid filmis hästi lahti tõmmatud, kuid lõpus oleks võinud suured mafiosnikud noore tüdruku siiski ära tükeldada või midagi, lihtsalt lasti väiksemad mafiosnikud maha ja naised läksid oma teed.

Mulle meeldib, kui asjad tehakse lõpuni, mitte ei jääda kuhugi poolele teele toppama.

Londoni äärelinnu veidi tundes on rongid ja majad ja kangialused mõnusad.