20080209
Kui mul ongi teatud nõrkus ülbuse suhtes, siis alandlikkust ma vihkan, nii enda kui teiste juures.
*
Mida teha oma pilguga? Taevasse vaatamine teeb mu nostalgiliseks ja maha vahtimine muudab mu kurvaks, midagi taga kahetseda ja teada, et sul seda ei ole, on mõlemad ühtemoodi masendavad. Järelikult tuleb vaadata silmade kõrgusel enda ette.
*
Nõnda ei tulene distantsi säilimine maailma asustavate jõhkardite ja noorte tütarlaste vahel mitte jõudude vastastikusest hindamisest, sest sellisel juhul jaguneks maailm väga selgelt jõhkarditeks ja noorteks tütarlasteks, iga jõhkard viskuks iga tütarlapse peale ja maailm oleks lihtne; vaid see, mis hoiab, ja jääb veel kauaks hoidma jõhkardeid eemale noortest tütarlastest, on relvade lõpmatu müsteerium ja lõpmatu kummalisus, mida tütarlapsed oma käekottides kannavad, nagu väikseid pomme, millest nad vedelikku jõhkardite silmadesse lasevad, et neid nutma panna, ja äkki näemegi jõhkardeid tütarlaste ees nutmas, kogu väärikus kadunud, ei enam meest, ei looma, nad on muutunud mittemillekski, vaid häbipisarad maapinnas. Just sellepärast jõhkardid ja tütarlapsed teineteist nii kardavadki ja hoiavad üksteisest eemale, sest võetagu enda kanda vaid kannatusi, mida ollakse võimelised kandma, ja kardetagu kannatusi, mida ei olda võimelised enda peale võtma.
*
Minu ema ütles mulle alati, et on rumal keelduda vihmavarjust, kui on teada, et hakkab sadama.
*
Kui ma oleksin vajanud tundeid, oleksin ma seda teile öelnud, ma oleksin teilt küsinud hinda, ja need kinni maksnud. Kuid tundeid vahetatakse ainult tunnete vastu; see on valekaubandus valerahaga, vaese mehe kaubandus, mis matkib kaubandust. Ei vahetata ju riisikotti riisikoti vastu? Teil ei ole midagi pakkuda, sellepärast viskate te letile oma tundeid, nii nagu halvad ärid teevad hinnaalandust tühjale-tähjale, ja pärast ei ole enam võimalik kauba üle nuriseda.
*
Ma kas tegelen heategevusega siis, kui ma ise seda tahan, või maksan asjade õige hinna.
*
Kui üksi on raske vihata, siis mitmekesi koos muutub see meeldivaks.
*
Mida teha oma pilguga? Taevasse vaatamine teeb mu nostalgiliseks ja maha vahtimine muudab mu kurvaks, midagi taga kahetseda ja teada, et sul seda ei ole, on mõlemad ühtemoodi masendavad. Järelikult tuleb vaadata silmade kõrgusel enda ette.
*
Nõnda ei tulene distantsi säilimine maailma asustavate jõhkardite ja noorte tütarlaste vahel mitte jõudude vastastikusest hindamisest, sest sellisel juhul jaguneks maailm väga selgelt jõhkarditeks ja noorteks tütarlasteks, iga jõhkard viskuks iga tütarlapse peale ja maailm oleks lihtne; vaid see, mis hoiab, ja jääb veel kauaks hoidma jõhkardeid eemale noortest tütarlastest, on relvade lõpmatu müsteerium ja lõpmatu kummalisus, mida tütarlapsed oma käekottides kannavad, nagu väikseid pomme, millest nad vedelikku jõhkardite silmadesse lasevad, et neid nutma panna, ja äkki näemegi jõhkardeid tütarlaste ees nutmas, kogu väärikus kadunud, ei enam meest, ei looma, nad on muutunud mittemillekski, vaid häbipisarad maapinnas. Just sellepärast jõhkardid ja tütarlapsed teineteist nii kardavadki ja hoiavad üksteisest eemale, sest võetagu enda kanda vaid kannatusi, mida ollakse võimelised kandma, ja kardetagu kannatusi, mida ei olda võimelised enda peale võtma.
*
Minu ema ütles mulle alati, et on rumal keelduda vihmavarjust, kui on teada, et hakkab sadama.
*
Kui ma oleksin vajanud tundeid, oleksin ma seda teile öelnud, ma oleksin teilt küsinud hinda, ja need kinni maksnud. Kuid tundeid vahetatakse ainult tunnete vastu; see on valekaubandus valerahaga, vaese mehe kaubandus, mis matkib kaubandust. Ei vahetata ju riisikotti riisikoti vastu? Teil ei ole midagi pakkuda, sellepärast viskate te letile oma tundeid, nii nagu halvad ärid teevad hinnaalandust tühjale-tähjale, ja pärast ei ole enam võimalik kauba üle nuriseda.
*
Ma kas tegelen heategevusega siis, kui ma ise seda tahan, või maksan asjade õige hinna.
*
Kui üksi on raske vihata, siis mitmekesi koos muutub see meeldivaks.
Bernard-Marie Koltés
Puuvillaväljade üksinduses
tõlkinud Inge Eller