20080222
kuidas loeb eestlane laupäeva hommikust ajalehte
Kolm hommikumantlis eestlast tulevad lavale. Kaks meest ja naine. Lava nurka viskab postiljon kolm paksu lehte. FILOSOOF haarab lehe, lappab lehte, otsib. NAINE võtab lehe, tunneb end hommikumantlis vabalt, loeb tagumiselt lehelt horoskoopi, lappab uue nädala telekava ja hakkab ristssõna lahendama. MEES võtab lehe kätte ja hakkab mõõdukas tempos lehti lappama, laseb silmadega pealkirjad üle.
MEES: Jama, jama, jama.
Mees märkab, et Filosoof loeb äärmise süvenemisega ühte artiklit. Otsib selle artikli oma lehest välja, üritab ka lugeda. Mees ei saa artiklist aru.
MEES: Kas on põnev?
FILOSOOF: Väga.
Mees üritab uuesti lugeda. Ei suuda.
MEES: Ei ole põnev.
FILOSOOF: Põnev artikkel.
MEES: Oinas targutab.
FILOSOOF: Ei ole oinas.
MEES: Tunned?
FILOSOOF: Oman kontakti.
MEES: Milline ta on?
FILOSOOF: Vastuoluline.
MEES: „Vastuoluline“. Vihkan seda sõna. „Vastuoluline“ Miks ei võiks kõik inimesed olla normaalsed
FILOSOOF: See on minu artikkel.
MEES: Ahnii!!
FILOSOOF: Ise kirjutasin. Ise viiitasin. Mõnus alltekstide rägastik.
MEES: Päris pikk.
FILOSOOF: Lühike. Toimetaja tõmbas kaks kolmandikku maha.
MEES: Pealkiri on „saatus muutuvas diskursuses“.
FILOSOOF: Tegelikult on pealkiri „Ekvivalent leida identiteet ehk saatus muutuvas diskurses holistilist pertseptsiooni mõistes.“
MEES: Ütle mulle ühe lühikese lausega, mis sul öelda on….
FILOSOOF: Identiteedi konstrueerimise struktureeritud lähtekoht eksisteerib kognitiivse dissonantsiga paralleelselt.
MEES: Ei ole naljakas.
FILOSOOF: Ei ole.
MEES: Kuidas on võimalik sellist asja rääkida või miks sa kirjutad sellist asja, mis kasu see maailmale toob? Mine tee maal puid. Hakka vallavanemaks. Näe lehes on pilt kuidas Kalju Kertsmik saab auraha.
FILOSOOF: Mis vallavanem mina oleksin.
MEES: Kas sina tead, kes on Kalju Kertsmik?
Diivani taha ilmub suur pilt Kalju Kertsmikust. Taustaks võib ka olla ilus klassikaline muusika.
FILOSOOF: Ei.
MEES: Sa oled Eesti jaoks vajalik inimene, sina mõtte looja, sina ei tea, kes on Kalju Kertsmik.
FILOSOOF: Ei tea.
MEES: Ma ei usu, et sa ei tea.
FILOSOOF: Vabandust, ma ei tea.
MEES: Oled mats. Eneseimetleja. Kultuuripede. Suitsupaunik…mine teise tuppa, istu arvuti taha ja vaata järgi, kes on Kalju Kertsmik.
Filosoof läheb kõrvaltuppa ning trükib Google otsinguse „Kalju Kertsmik“.
NAINE: Mitte midagi ei ole lugeda.
MEES: Tavaline asi.
NAINE: Kujutad ette, tänases lehes ei ole surmakuulutustes ühtegi nime, keda ma teaks.
MEES: Oled liiga noor, et surmakuulutusi lugeda.
NAINE: Surmakuulutused on ajalehe huvitavaim osa.
MEES: Inimeste lein on sulle „huvitav“?
NAINE: Igatahes põnevam kui Kroonika või Just. Seal on kõik võlts. Surm on päriselt.
MEES: Surm on päriselt.
NAINE: Päriselt. Päriselt
MEES: Päris. Päris. Päriselt.
Kõrvaltoast tuleb tähtsa näoga Filosoof.
MEES: Leidsid?
FILOSOOF: Albu vallavanem.
MEES: Ja mis Kalju Kertsmik head teinud on?
FILOSOOF: Ta lasi põhikooli kehalise kasvatuse õpetaja lahti, sest mees ei tulnud kolmel laupäeval järjest omast vabast ajast söögitoa aidahoone talgutele.
MEES: Kalju Kertsmik rajas Tammsaare muuseumi, Valgehobusemäe suusakeskuse, käis Eesti Energiale nii kaua pinda kuni igasse Albu metsatagusesse majja veeti elektriliinid, see on mees! Tammepuust!
FILOSOOF: Mees või asi.
MEES: Mida?
FILOSOOF: Ei midagi.
MEES: Mida sa ütlesid?
FILOSOOF: Kui ta on enesekeskne ja rumal, siis ta ei ole õige mees vallavanemaks.
MEES: Kui sa oled liiga tark, siis sina ei sobi midagi rääkima.
FILOSOOF: Tavainimesed võiksid aru saada, et targa inimese jutus on iva.
MEES: Iva sulle perse. Ütle mulle kuidas on „iva sulle perse“ portugali keeles?
FILOSOOF: Inkumpu sulumpu.
MEES: Aga itaalia keeles?
FILOSOOF: Cela cela
MEES: Eestlane on totakas, kui ta välismaa keeles räägib.
Tuleb ELBER. Teine filosoof.
ELBER: Ats, ära pane tähele. Meie ei tohi lihtsalt lasta ennast mõjutada. Kui meie seda Eesti asja ajame.
MEES: Kalju, kui sa päriselt ka kuskil olemas oled ja sa mind kuuled, siis sa mõistad, et meie sinuga oleme õiged eestlased. Niipalju on tühja ärplemist ja tühje inimesi. Kui poleks meiesuguseid mehi, siis olekski Eesti üks palagan. Kalju, ma armastan sind.
Naine rebib ajalehe tükkideks ja hakkab hommikumantlis lõtvalt lotendavat kõhutantsu tantsima.
MEES: Jama, jama, jama.
Mees märkab, et Filosoof loeb äärmise süvenemisega ühte artiklit. Otsib selle artikli oma lehest välja, üritab ka lugeda. Mees ei saa artiklist aru.
MEES: Kas on põnev?
FILOSOOF: Väga.
Mees üritab uuesti lugeda. Ei suuda.
MEES: Ei ole põnev.
FILOSOOF: Põnev artikkel.
MEES: Oinas targutab.
FILOSOOF: Ei ole oinas.
MEES: Tunned?
FILOSOOF: Oman kontakti.
MEES: Milline ta on?
FILOSOOF: Vastuoluline.
MEES: „Vastuoluline“. Vihkan seda sõna. „Vastuoluline“ Miks ei võiks kõik inimesed olla normaalsed
FILOSOOF: See on minu artikkel.
MEES: Ahnii!!
FILOSOOF: Ise kirjutasin. Ise viiitasin. Mõnus alltekstide rägastik.
MEES: Päris pikk.
FILOSOOF: Lühike. Toimetaja tõmbas kaks kolmandikku maha.
MEES: Pealkiri on „saatus muutuvas diskursuses“.
FILOSOOF: Tegelikult on pealkiri „Ekvivalent leida identiteet ehk saatus muutuvas diskurses holistilist pertseptsiooni mõistes.“
MEES: Ütle mulle ühe lühikese lausega, mis sul öelda on….
FILOSOOF: Identiteedi konstrueerimise struktureeritud lähtekoht eksisteerib kognitiivse dissonantsiga paralleelselt.
MEES: Ei ole naljakas.
FILOSOOF: Ei ole.
MEES: Kuidas on võimalik sellist asja rääkida või miks sa kirjutad sellist asja, mis kasu see maailmale toob? Mine tee maal puid. Hakka vallavanemaks. Näe lehes on pilt kuidas Kalju Kertsmik saab auraha.
FILOSOOF: Mis vallavanem mina oleksin.
MEES: Kas sina tead, kes on Kalju Kertsmik?
Diivani taha ilmub suur pilt Kalju Kertsmikust. Taustaks võib ka olla ilus klassikaline muusika.
FILOSOOF: Ei.
MEES: Sa oled Eesti jaoks vajalik inimene, sina mõtte looja, sina ei tea, kes on Kalju Kertsmik.
FILOSOOF: Ei tea.
MEES: Ma ei usu, et sa ei tea.
FILOSOOF: Vabandust, ma ei tea.
MEES: Oled mats. Eneseimetleja. Kultuuripede. Suitsupaunik…mine teise tuppa, istu arvuti taha ja vaata järgi, kes on Kalju Kertsmik.
Filosoof läheb kõrvaltuppa ning trükib Google otsinguse „Kalju Kertsmik“.
NAINE: Mitte midagi ei ole lugeda.
MEES: Tavaline asi.
NAINE: Kujutad ette, tänases lehes ei ole surmakuulutustes ühtegi nime, keda ma teaks.
MEES: Oled liiga noor, et surmakuulutusi lugeda.
NAINE: Surmakuulutused on ajalehe huvitavaim osa.
MEES: Inimeste lein on sulle „huvitav“?
NAINE: Igatahes põnevam kui Kroonika või Just. Seal on kõik võlts. Surm on päriselt.
MEES: Surm on päriselt.
NAINE: Päriselt. Päriselt
MEES: Päris. Päris. Päriselt.
Kõrvaltoast tuleb tähtsa näoga Filosoof.
MEES: Leidsid?
FILOSOOF: Albu vallavanem.
MEES: Ja mis Kalju Kertsmik head teinud on?
FILOSOOF: Ta lasi põhikooli kehalise kasvatuse õpetaja lahti, sest mees ei tulnud kolmel laupäeval järjest omast vabast ajast söögitoa aidahoone talgutele.
MEES: Kalju Kertsmik rajas Tammsaare muuseumi, Valgehobusemäe suusakeskuse, käis Eesti Energiale nii kaua pinda kuni igasse Albu metsatagusesse majja veeti elektriliinid, see on mees! Tammepuust!
FILOSOOF: Mees või asi.
MEES: Mida?
FILOSOOF: Ei midagi.
MEES: Mida sa ütlesid?
FILOSOOF: Kui ta on enesekeskne ja rumal, siis ta ei ole õige mees vallavanemaks.
MEES: Kui sa oled liiga tark, siis sina ei sobi midagi rääkima.
FILOSOOF: Tavainimesed võiksid aru saada, et targa inimese jutus on iva.
MEES: Iva sulle perse. Ütle mulle kuidas on „iva sulle perse“ portugali keeles?
FILOSOOF: Inkumpu sulumpu.
MEES: Aga itaalia keeles?
FILOSOOF: Cela cela
MEES: Eestlane on totakas, kui ta välismaa keeles räägib.
Tuleb ELBER. Teine filosoof.
ELBER: Ats, ära pane tähele. Meie ei tohi lihtsalt lasta ennast mõjutada. Kui meie seda Eesti asja ajame.
MEES: Kalju, kui sa päriselt ka kuskil olemas oled ja sa mind kuuled, siis sa mõistad, et meie sinuga oleme õiged eestlased. Niipalju on tühja ärplemist ja tühje inimesi. Kui poleks meiesuguseid mehi, siis olekski Eesti üks palagan. Kalju, ma armastan sind.
Naine rebib ajalehe tükkideks ja hakkab hommikumantlis lõtvalt lotendavat kõhutantsu tantsima.