kunst pole elu

Lihtne elu on kõige salakavalam vaenlane. Sul on töö, sul on sõbrad, sul on omad tüüpilised reedeõhtud, sul on kodu-Rimi. Sina tead kuidas peab lõõgastuma ja sul on omad lemmikraamatud, sest kõik loevad neid ning sul on oma lemmikmuusika, millest enamus maitsetuid inimesi aru ei saa. Sina tead kuidas käitub kultuurne inimene ning mis on heaks eluks vaja. Kas sul igav ei hakka?

Kas sul pole tihti tunne, et kõik kordub. Esmaspäevad korduvad, reeded korduvad, kevaded korduvad. Tehtud ja tehtavad lollused ei muutu.

Eestis on hea elada, õpid valemi selgeks ning lepid oma eluga õige pea. Sulle pakutakse õiget meelelahtust, sulle korraldatakse õigeid üritusi, sul on pea iga nädalavahetus midagi teha. Sulle on võimalus teha karjääri ning sinust võib saada äärmiselt vajalik inimene kogu ühiskonnale. Kõik teed on sulle valla, kuid ometi valid sa kõige turvalisem ja süütuma võimaluse – sinust saab väike inimene, kes oskab näha õnne tagasihoidlikus elus.

Aga tegelikult sulle ju ei meeldi kohustuslik programm. On mul õigus?

Mida mugavam on elu, seda lõdvem on mõte ja mida lõdvem on eraldivõetuna iga inimese mõttemaailm, seda reostatum on õhk Eestis. Ära tunne rõõmu, kui sul on jälle midagi lihtne teha või leiutatakse mingi uus teenus või asi, mis sinu elu järjekordselt mugavamaks muudab.