kunst pole elu

A: Mis sa oled kõige rohkem kaotanud mündiga?
B: Kuidas?
A: Kulli-või-kirjaga?
B: Kuidas?
A: Kõige rohkem. Kaotanud. Kulli-või-kirjaga?
B: Ma ei tea.
A: Kumb.
B: Kumb?
A: Kull või kiri.
B: Ma pean teadma, mis panus on.
A: Sa pead ütlema kull või kiri. Mina ei saa sinu eest öelda. See ei oleks aus. Nii ei oleks õige.
B: Ma ei ole panust teinud.
A: Oled küll. Sa oled kogu elu "panust teinud". Sa ei pane tähele. Tead mis aasta münt see on?
B: Ei.
A: 1958, see on 22 aastat rännanud, et siia jõuda. Ja nüüd see on siin. Ja kas kull või kiri ja sa PEAD ütlema. Ütle.
B: Tead...ma ei tea, mis panus on.
A: Kõik.
B: Kuidas nii?
A: Sa pead ütlema, siis võid võita kõik. Ütle.
B: Hea küll. Kull.
A: Tubli. Ära pane seda münti oma taskusse.
B: Kuidas?
A: Ära pane seda oma taskusse, see on sinu õnnemünt.
B: Kus ma selle panema pean?
A: Ükskõik kuhu, aga mitte oma taskusse. Taskus läheb see teistega sassi ja siis on see lihtsalt üks münt. Mis ta ongi.Minu kohmakas tõlge. Otseloomulikult mulle meeldis see film, sest mulle meeldib veri kinos ja teatris ja mulle meeldib, kui filmid ei ole tehtud filmivalemi järgi vaid on lihtsalt lahedate karakterite hullumeelne elu ja need lahedad karakterid räägivad nappi ja kõikeütlevat dialoogi.