20080331
See võib kõlada pateetiliselt ja suurustavalt, aga täna on olnud mu elu üks sürrimaid päevi.
Niipalju asju korraga. Ma vihastusin viimati nii kõvasti noorpõlves, kui naiivselt armastasin. Nüüd vihastan ma teiste inimeste lolluste peale. Aga kõik saab korda.
Ma kardan võtta olulisi telefonikõnesid, aga alati kui mõne neist teen, saab kõik korda.
Olen jõudnud järku, kus ma pelgan suuri töid, sest tahan teha kõike põhjalikult ja samas on ainult suur töö ja "maailma vallutamine" see, millesse ma usun.
Eriti veel siis, kui ma tegelikult usun, et iga inimene vajab sisemist kasvamist, iga inimene ja sellepärast meeldib mulle näha, kui mu sõbrad esitavad endale väljakutseid. Isegi siis, kui need väljakutsed võivad tunduda naiivsed. Kuid tõesti ELU ON LIIGA LÜHIKE!
# posted by Mart : 21:07
