kunst pole elu

Kõige tähtsam on ärgata varahommikul aukartuses päeva ees. Igas päevas peaks olema väljakutse. Mõte võiks kohe tööle hakata, kogu aeg võiks olla huvitav ja kõik võiks hinge puudutada. Mul võiks olla võimalikult palju hästi elatud päevi, mil teen ja tunnen uskumatult palju.

Iga hetk, mis sa elus kaotad mõttetu passimise või mõttetute tegevuste või mõttetute inimeste peale, on ajaraiskamine. Iga päev on väga lühike, kogu elu on suhteliselt lühike. Kui ma olen niisama, siis olen ma niisama niisama olemise pärast, et oleks hea puhata ja olla lihtne inimene. Kui ma oleksin iga päev niisama, siis oleks kõik mu päevad ühesuguselt igavad.

Kõige tähtsam on mõelda ja teha, mitte olla kihvt. Tuleb tegeleda nende asjadega, mis sulle korda lähevad. Tuleb viibida nende inimeste seas, kelle sisu sulle meeldib. Kõik on teiste inspireerimine ja teistelt inspiratsiooni saamine. Mulle meeldivad kordumatu sära ja ärksa mõttemaailmaga inimesed. Mina arvan, et tõde ja siirus on algelemendid.

Iga hetk on väärtuslik, aga pisemgi sündmus ei eksisteeri üksi. Tuleks tegutseda pikemaajaliste eesmärkide nimel, isegi siis, kui sa ei oska neid endale sõnastada.

Iga mu päev võiks olla nagu suursugune etendus – uus, ootamatu ja puudutav. Igal päeval võiks olla mõte. Iga päev võiks olla nii pikk, et uinudes ei usu ise ka, et see kõik juhtus täna.