20080627
lavaka lõpukõne
Eestlane olla on väga suur privileeg. Maailmas elab hoomamatult palju inimesi ja väga vähestel on nõnda tugev isiklik eripära nagu meil on.
Ja eestlaste hulgas on eripära käia siin koolis.
Seda on võib-olla raske mõista, aga ükski tugev isiklik eripära pole mõeldud uhkustamiseks või uhkeldamiseks. Vastupidi. See, mis on sulle eriliselt oluline, seda tuleb hoida.
Selle kooli lõpetaja põhiline eesmärk peaks olema mitte tahtmine olla imetlusobjekt või suure kunsti autor, vaid soov inspireerida teisi eestlasi, et eestlasi oleks maailmas võimalikult kaua.
Teatris on möödas aeg, kus inimestel olid rollid, nüüd dramaturgid ja lavastajad näitlevad ja näitlejad juhendavad üksteist, teatris pole vaja teha tööd vaid süstida teisi inimesi ja saada süstitud. Inimene ei tohi soovida kontrollida oma võimeid ja oma võimete läbi kontrollida oma truppi ja oma publikut. Tuleb õppida andma, tuleb luua teiste inimeste ellu midagi, mis aitab neil elada.
On suurepärane, kui inimene oskab oma mõtteid üldistada väga paljude või luua emotsionaalselt nii teravaid hetki, et kõik inimesed tunnevad end puudutatuna, kuid eestlane jääb eestlaseks ka siis, kui ta peaks vallutama maailma.
Tuleb teha teatrit, kuid teater on vaid üks osa kultuurist ja kultuur on vaid üks osa inimkoosluse eripärast.
Iga inimkooslus vajad lahtisi isiksusi ja kultuur vajab ja teater vajab. Iga eripära püsib üdini ausal tõel ja inimestel, kes hoiavad seda tõde.
Tähtis on oskus anda. Lihtsalt anda ära.
Ja ma ei saa mainimata jätta, et meie tüdrukud on täna äärmiselt ilusad.
Ma rääkisin peast ja nii pole see päris see jutt, mis rääkisin. Aga proovisin meenutada ja teksti kirja panna.
Vahepeal lõppes kool.
Ja eestlaste hulgas on eripära käia siin koolis.
Seda on võib-olla raske mõista, aga ükski tugev isiklik eripära pole mõeldud uhkustamiseks või uhkeldamiseks. Vastupidi. See, mis on sulle eriliselt oluline, seda tuleb hoida.
Selle kooli lõpetaja põhiline eesmärk peaks olema mitte tahtmine olla imetlusobjekt või suure kunsti autor, vaid soov inspireerida teisi eestlasi, et eestlasi oleks maailmas võimalikult kaua.
Teatris on möödas aeg, kus inimestel olid rollid, nüüd dramaturgid ja lavastajad näitlevad ja näitlejad juhendavad üksteist, teatris pole vaja teha tööd vaid süstida teisi inimesi ja saada süstitud. Inimene ei tohi soovida kontrollida oma võimeid ja oma võimete läbi kontrollida oma truppi ja oma publikut. Tuleb õppida andma, tuleb luua teiste inimeste ellu midagi, mis aitab neil elada.
On suurepärane, kui inimene oskab oma mõtteid üldistada väga paljude või luua emotsionaalselt nii teravaid hetki, et kõik inimesed tunnevad end puudutatuna, kuid eestlane jääb eestlaseks ka siis, kui ta peaks vallutama maailma.
Tuleb teha teatrit, kuid teater on vaid üks osa kultuurist ja kultuur on vaid üks osa inimkoosluse eripärast.
Iga inimkooslus vajad lahtisi isiksusi ja kultuur vajab ja teater vajab. Iga eripära püsib üdini ausal tõel ja inimestel, kes hoiavad seda tõde.
Tähtis on oskus anda. Lihtsalt anda ära.
Ja ma ei saa mainimata jätta, et meie tüdrukud on täna äärmiselt ilusad.
Ma rääkisin peast ja nii pole see päris see jutt, mis rääkisin. Aga proovisin meenutada ja teksti kirja panna.
Vahepeal lõppes kool.
# posted by Mart : 14:35
