kunst pole elu

Nii tore. :)
Ma loodan, et mõni inimene leiab veel, et loomade/lindude grillimine ei muuda meid tugevamaks ja paremaks.
 

Ära pizdiita! Mis sa arvad, kuidas me sugu siin karges Eestis üldse ellu on jäänud. Ikka kaashingede ahtriviilude arvelt.
 

mikk, kas sa tõesti arvad nii? On mõni kaashing sulle oma "ahtriviilu" ise pakkunud? Kas tõesti need "ahtriviilud" on põhjus, miks sa siin "karges Eestis" ellu oled jäänud?
 

jah, arvan. ilma lihas leiduvate valkude, proteiinideta ja rasvadeta me seda teravmeelset, anonüümset vestlust siin ei aretaks. ei maksa vist ootama jääda, et mõni lihatükk ise taldrikule ronib. ega mul tegelikult vahet ei olegi, mida keegi näost sisse ajab, lihtsalt tunduvad väga silmakirjalikud need, kes demonstratiivselt oma loomuse vastu protesteerivad. regresseerume siis kõik lammasteks ja laseme end nahka pista.
 

Aga, anonüümne, miks on paha kodustatud loomi ja linde süüa? Vabandan ette, kui ma täna eriti nürimeelne olen.
 

Vabandust, mu nimi on Maria. olin enne anonüümne, kuna mõtlesin, et pole mõtet mingit järjekordset nime siia kirjutada, ei tee see mu isiksust teile selgemaks nagunii.

Aga väide, et lihas leiduvate valkude, proteiinide ja rasvadeta me vestlust ei peaks, on ju suhteliselt jabur. Me ei elaks, kui meie lihas neid aineid poleks, küll aga ei puutu kellegi teise (antud juhul looma, linnu, kala) liha koostis meie elu kvaliteeti. See, kui inimese kehas mingil põhjusel neid nimetatud aineid pole või on liiga vähe, et seda vestlust pidada, ei anna talle õigust minna ja seda kelleltki teiselt ära võtta.

Proteiin=valk.

Aga kas sa oskad oma väidet, et liha söömata ei saa inimene valke ja rasva, kuidagi põhjendada ka?

Kodustatud linde ja loomi on halb süüa, kuna nii nagu inimesel, on ka loomal, linnul ja kalal õigus elada ilma kellegi poolt põhjustatud kannastuste ja ärakasutamiseta. Aga loomad ja linnud, keda inimene sööb, pole minu meelest enam ju üldse "kodustatud", kuna see mõiste peaks ju tähendama mingit sümbioosi inimese ja looma vahel. Factory farm annab loomale ainult elu, see on tõesti kõik.
*http://www.hsus.org/web-files/Chickens/540x360_layers_below_ise04E16_cok.jpg
*http://andrewsullivan.theatlantic.com/the_daily_dish/images/2007/03/14/pigs.jpg

(ma ei ole tegelikult usuhulL, lähtu mingitest utoopilistest argumentidest ega ole ülepingutatult empaatiline, aga mul on väga raske mõista mingit ahnust ja alusetut arusaama, et loomad ongi inimese omad.)
 

Loomad söövad teisi loomi ka, inimene on ju lihasööja loom, miks see siis nii vale peaks olema. Elu näitab küll, et saab ka ilma hakkama, aga võibolla saaks samamoodi ka teised karnivoorid, nad pole lihtsalt proovinud. Igaühele oma, kes sööb, kes ei söö.
 

Inimene ei ole karnivoor.

Ma tahaks olla hästi tolerantne ja öelda, et see on tõesti iga inimese enda otsustada, mida ta sööb, aga see pole tõsi, kuna see otsus ei puuduta ainult meid ennast. See on enda asi, kas suitsetad või tarvitad narkootikume (seni, kuni see teistele halba ei tee), aga kellegi söömine ei ole sama kaaluga kui näiteks autovärvi valik.

Loomsete produkide tarbimine ei ole mitte millegagi õigustatav, kuna nende hulgas pole ühtegi ainet ega hüve, milleta inimene tervelt elada ei saaks.
 

hoiame käest kinni ja ümiseme.

loomulikult võid sina, Maria, ja mina Loomi Õgiv Tolvan, oma elu ilma liha söömata läbi ajada, aga kui paarkümmend tuhat aastat tagasi poleks mõned härrad ja prouad liha kasulikke omadusi avastanud istuksime siiani puu otsas ja mäluksime mangolehti.

looduses on taimede sööjad enamasti toiduahela keskmine lüli.

ma pole ka mingi usuhull, aga on üsna naiivne arvata, et discovery ongi elu ja kõik ilusad karvatuustid on nummid süleloomad, kelle söömiseks green peace'ilt luba peab küsima.

mögisen ikka edasi, sest nagu looduses nii ka mardi blogis peab valitsema tasakaal.
 

vaielge, argumenteerige edasi!
 

Paarkümmend tuhat aastat tagasi avastasid need härrad ja prouad lihasöömise, sest jääajal ei jäänud lihtsalt muud üle. Midagi muud süüa ei olnud. Inimese seedimine aga ei muutu nii väikese ajaga, niisiis pole lihasöömine vajalik, vaid harjumuslik ning tuleneb kultuurist.
Enam ei ole jääaeg, toiduvalik on tunduvalt suurem ning mammuteid ei kütita. Tõelised kiskjad kütivad liha ise, neil on selleks vajalikud oskused ning toore või veidi roiskunud liha lõhn tekitab neis isu. Neil on ka võime toorest liha seedida, aga inimene peab liha kõikvõimalikel viisidel töötlema: küpsetama, marineerima, maitsestama, konserveerima jne, et seda maitsvamaks ja seeditavaks muuta.
Kui arvatakse, et

Toiduahelal ei ole tegelikult kõige madalamat ja kõrgemat lüli, sest ka kõige karnivoorsem loom tarbitakse lõpuks kellegi poolt ära. Intelligents ja "toiduahela kõrgeim lüli" olemine ei ole omavahel sugugi seotud, kui seda öelda tahtsid.
Loomadel on õigus elule, olenemata sellest, kui palju Discovery neid näitab ja kui nummid nad on. Mõte seisnebki selles, et taimetoitlased arvestavad ka loomadega, keda igapäevaselt kodus või televisioonis ei näe, nendega, keda toodetakse intensiivsel meetodil suletud farmides, nagu näiteks Tallegg, ning kes pole keskmise inimese jaoks päästmist väärt, sest tegemist pole koduloomadega.

Liha söömine on 20. saj keskpaigani olnud pigem erand kui reegel. Tööstusfarmide tekkimisega muutus ka liha kiiresti toodetavaks toiduks - jah, neid loomi sõna otseses mõttes toodetakse nagu masinaid - ja liha hind aina vähenes, selle tulemusena tarbimine kasvas. See on lihtsalt äri, ei midagi muud. Maailmas on palju taimetoitlasi, samuti on suur osa inimkonnast laktoositalumatud (kõik need, kel ei ole lehmapiima joomine kultuuriline tava).
 

Möga.

1. Liha söödi ammu enne jääaega (Tim White'i arvates 2.5 milj. aastat tagasi).

2.Liha söömine ei tulenenud kultuurist, vaid füüsilisest vajadusest.

Human ancestors who roamed the dry and open savannas of Africa about 2 million years ago routinely began to include meat in their diets to compensate for a serious decline in the quality of plant foods, according to a physical anthropologist at the University of California, Berkeley.

It was this new meat diet, full of densely-packed nutrients, that provided the catalyst for human evolution, particularly the growth of the brain, said Katharine Milton, an authority on primate diet.

Without meat, said Milton, it's unlikely that proto humans could have secured enough energy and nutrition from the plants available in their African environment at that time to evolve into the active, sociable, intelligent creatures they became. Receding forests would have deprived them of the more nutritious leaves and fruits that forest-dwelling primates survive on, said Milton.

Her thesis complements the discovery last month by UC Berkeley professor Tim White and others that early human species were butchering and eating animal meat as long ago as 2.5 million years. Milton's article integrates dietary strategy with the evolution of human physiology to argue that meat eating was routine. It is published this month in the journal "Evolutionary Anthropology" (Vol.8, #1)


Sul on jumala õigus, et ka toiduahela kõige kõrgemad lülid tarbitakse kunagi ära, aga seda alles pärast nende loomulikku surma raipesööjate poolt. On suur vahe, kas su persest hammustatakse tükk ära siis, kui silm veel horisonti seletab või siis, kui ahtriviil juba roiskumisest magusa meki on külge võtnud.

Julgen arvata, et toiduahela positsioonil ja intelligentsil on siiski mingisugune seos. Vaevalt on võrreldavad 80 000 aasta tagune inimese ja lõvi kahevõitlus ning see, kui kuskil Aafrika savannis kohtuvad Rambo ja Lion King.

Mul pole taimetoitlaste vastu midagi, aga üldisemas plaanis võiks korraks arutada, kui palju kulub selle toiteväärtuse mõttes täisväärtusliku taimetoidutaldriku kokkupanemiseks naftat ja energiat ja kui palju sellega ilma saastatakse?Vaevalt kõik hädavajalik siin maarjamaa peal kasvab? Ideaalvariandis oleks mõttekas viljeleda naturaalmajandust ja ära hoida eriti ajuvabad toiduainete veod sinna, kus seda ise vabalt kasvatada võiks. Aga eesti põhjamaises kliimas on paratamatu, et laual on ka liha (küpsetatud, sest toore liha söömiseks puudub motivatisoon, kui mõistus juba nii kaugele on arenenud, et seda küpsetada oskab).

Peaks vist vahelduseks oma liigikaaslasi sööma hakkama, siis ehk muutuks ilmapäästmise rõhuasetus ning lehemaiad härrad ja prouad suunaks oma kustumatu kire oma liigi säilimisse.


Mikk on rääkinud
 

Kui kuskil söödi liha ka enne jääaega , ei tehtud seda tõenäoliselt massiliselt ning suurtes kogustes, mida näitab ka fakt, et inimeste seedimine sarnaneb hetkel rohkem herbivoori kui omnivoori omaga (http://www.tierversuchsgegner.org/wiki/index.php?title=Taxonomy). Kui leitakse 2 miljonit aastat tagasi elanud inimeste eellane, kes sõi liigikaaslasi, ei saa öelda, et see oleks olnud tavaine, levinud või koguni vajalik. Inimesed ja nende eellased on teinud igasuguseid ebavajalikke ning ebaeetilisi tegusid. Samuti ei näita see, et inimene võib (füüsiliselt) tappa naabri ja ta ära süüa, et seda peaks tegema või et see oleks inimesele kui liigile omane. Erinevalt ahvinimestest ning metsloomadest saame meie valida, mida süüa ja vastu võtta eetilisi otsuseid.
Kui ka liha söömine on tulenenud hetkelisest vajadusest, näiteks seetõttu, et piirkonnas või ajastul ei olnud piisavalt muud toidukraami saada, siis ei käi see hetkel valitseva olukorra kohta.

Persest tüki hammustamise vastu aitab intelligentsus, oskus end kaitsta, mitte karnivoorsus. Vastasel juhul pistaksid kodukassid inimesed nahka. Usun, et keegi ei vaidle vastu, et kass on inimesest tunduvalt karnivoorsem.
Rambol ei ole vaja Lion Kingi tänapäeval võita. sel allutamisel pole mingisugust ratsionaalset põhjust, vaid soov olla looduse kuningas. Loodus reguleerib end aga ise ning pole vajadust seda inimlikult struktureerida, kunstlikke hierarhiaid tekitada.

Inimkond ei kao kuhugi, selle liigi vägagi kindlustatud positsiooni võib ähvardada ainult oma liigi vastutustundetu elamine teiste liikide arvelt, sest viib looduse tasakaalust välja ja tekitab keskkonnakatastroofi.

Taimetoitlase täisväärtusliku menüü kokkupanekuks kulub tunduvalt vähem naftat ja resursse kui lihasööja puhul. On täiesti võimalik olla taimetoitlane, tarbides ainult kohalikke saadusi või vähesel määral toodangut, mis tuleb kaugelt. Ka lihasööjad ostavad eksootilisi puuvilju. Loomaliha tootmine on taimse toidu väga kasutu ümbermuutmine. Enamik loomasöödast saadavast energiast läheb kaduma, sest loom elab samuti nagu inimene, tal kulub energiat liikumiseks ja füsioloogiliste funktsioonide käigus hoidmiseks. Üle 80% (http://www.greenpeace.org/raw/content/international/press/reports/eating-up-the-amazon.pdf) maailmas kasvatatavast sojatoodangust söödetakse loomadele. Suur osa sellest odavast loomasöödaks mõeldud sojast on geneetiliselt muundatud (st mürkidega pritsitud, toodetud seal, kus võib loodust valimatult hävitada ja kus on odav tööjõud) või nii ebakvaliteetne, et inimese toiduks ei sobi. Taimse toodangu korral on tunduvalt lihtsam kindlaks teha toorainete päritolu kui loomasööda puhul, burgerit ostes ei tea kunagi, millega täpselt kotletti toideti ja millisest maailmajaost tema toit pärines, rääkimata sissesöödetud antibiootikumisest või liha roiskumist takistavatest lisaainetest.
Taimetoitlus on keskkonnasõbralikum kui kohalik toit:
http://environment.newscientist.com/article/dn13741-food-miles-dont-feed-climate-change--meat-does.html
http://www.ajcn.org/cgi/content/abstract/78/3/664S

Kui hakata tõesti naturaalmajandust viljelema ja jätkata seejuures liha söömist, siis ei oleks Eestis varsti enam ühtegi metsa alles, sest loomasööda jaoks oleks vaja arvukalt põllumaad juurde luua. Arvamus, et Eesti külmas kliimas on kindlasti liha vaja, on müüt, mida levitavad enamasti need, kes midagi taimetoitlusest ei tea. Taimetoitlus ei tähenda seda, et süüakse ainult salatit ja puuvilju. Peaaegu kõiki toite saab edukalt teha lihata, samuti on palju toite, milles traditsiooniliselt liha, piima ega mune ei kasutata. Külma kliima kartuses tuleks eelistada lihtsalt kaloririkkamat toitu, aga tänapäeval sellest vaevalt puudus tuleb.
Liha küpsetamise oskus ei näita erilist mõistuse arengut. Kunagi oli seda ehk vaja, sest muud toitu polnud, aga see ei tähenda, et inimese seedimine oleks muutunud. Mõistuse arenedes on inimese toidulauale jõudnud suur hulk kemikaale (millest paljud sisalduvad lihas), mis samuti annavad energiat ning mida on õpitud kasutama. Aga see ei tähenda, et need kasulikud oleks.
 

Ma ei saa päris hästi aru kuidas küpsetamine, marineerimine ja maitsestamine liha vastu räägivad. Juurviljadega tehakse samu asju ja teraviljaga veel hullemaid protsesse. Toorest rukist olete söönud? Kusjuures rukis on inimese toidulaual ikka väga värske külaline.

Mulle tundub, et kuigi inimene on loom, siis on ta natuke teissugune loom ja ta ei saa päris nii elada nagu teised. Meie kasvatame oma toidu ise, rajame imelikud eluhooned, transpordisüsteemid ja topime mingid asjad ümber, et me oma karvutut keha siin külmas ära ei tapaks. Pea mittemiski mida me teeme ei ole selles mõttes "loomulik".

Ja õigus elule tundub mulle väga uue õigusena. Isegi inimeste jaoks. Vanasti nagu inimelu ei maksnud nii palju. Kas mesi on ka eetiliste taimetoitalste jaoks ka vastuvõetamatu? Ja kuna mulle tundub, et meid on natuke liiga palju (liiga palju on meid seepärast, et me ei taha enam kuidagi ära surra), siis oleks planeedi päästmiseks päris hea soovitus hakata (taas) kannibalismiga tegelema. Keskkonnakoormus väheneb ja toiduhinnad langevad.

Energeetilises mõttes on liha tootmine tohutult ressursimahukas. Uskumatu kui palju teravilja ja puhast vett läheb ühest notsust läbi, et sellest saaks mõned praed ja kõrvalproduktina hunniku väetist ning metaani. Kuid on palju selliseid väheviljakaid alasid (rannikul, saartel) kus kultuuride kasvatamine on raske, aga lambad leiavad endale piisavalt toitu. Aga sellest väitest ma küll aru ei saa, et lihasöömine ja naturaalmajandus üheskoos võiksid metsad hävitada. Seepärast, et see on ebaefektiivne? Ja kui ka vajatakse põllumaad juurde, siis söötis heinamaid ja võsasid on meil palju - neid on metsadest oluliselt lihtsam põlluks muuta. Eesti on väga hõredalt asustatud.

Soja on ka huvitav värk. Miskipärast seda promotakse siin ilgelt palju inimtoiduna. Eestis ta esialgu veel ei kasva ja siin müüdav on Ameerikast kohale veetud. Ja tõenäoliselt GMO. Ja see on toiduaine mida meie maailmajaos 50 aastat tagasi keegi ei söönud, ning millel ilmneb olevat mitmeid ebameeldivadi kõrvalmõjusid. Kuid isegi kui ei taha, siis sööme seda ilmselt iga päev mingite toiduainete sees kus ta on kodeeritud kui mingi proteiin, letsitiin või taimerasv. Ah, kui midagi poest osta, siis on see suure tõenäosusega rubriigist "noor keemik". Alustades porganditest-tomatitest, lõptedades saiakeste ja hommikumüsliga. Söömine tapab. Võtan kasvuhoonest kurgi ja närin seda. Muus ei saa enam kindel olla.

Omnivoor
 

Maria, normaalseks arenemiseks ja kasvuks vajab inimese organism ilmtingimata sellist vitamiini nagu B12 ehk cobalamini, mida saab AINULT loomasaadustest. On olemas ka pseudovitamiin B12, mida toodavad sini-ja rohevetikad, kuid see B12-ga sarnane aine ei oma inimese organismi jaoks mitte mingisugust tähtsust.

Nii et väide, et inimene ilma lihata (ma ei pea silmas viinereid, sardelle, vorste jne, kus lihasisaldus on minimaalne) kaua vastu ei pea, ei olegi nii jabur ;)


VITAMIN В12 (COBALAMIN)

Sources: Liver, kidneys, meat, fish, cheese

Functions:
· Required for the regulation of protein and nucleic acid metabolism.
· Facilitates growth and tissue regeneration of tissues.
· Essential for normal function of nervous system, as it participates in the process of myelin generation. Myelin forms electrical insulating sheath around nervous cell processes.
· Required for the synthesis of haemoglobin – the oxygen carrying pigment in red blood cells.


Symptoms: The symptoms of vitamin B12 deficiency caused by prolonged vegetarian diet, pregnancy or alcoholism include frequent headaches, vertigo, fatigue, shortness of breath, loss of appetite, icteritiousness (paleness or yellowishness) of skin, sense of numbness etc.


Keegi ei väida siin, et pead päevas kaks lehma ära sööma, aga sinule, kui tulevasele emale, soovitaksin ma B12 vitamiini päevase normi – 3 miligrammi – kuskilt hankida küll ;)


Ja kui natukene vene keelt mõikad, siis loe ajaviiteks seda:

http://www.sunrise4you.ru/vegetta.html


Mis puutub laktoositalumatusse, siis see pole ju haigus, mille pärast tuleks piima ja seda sisaldavaid tooteid vältima. Organism lihtsalt ei talu/seedi laktoosi ehk piimasuhkrut, mis ei ole inimese organismi jaoks sugugi vajalik, kuna lisaks laktoosile sisaldab piim ka muid süsivesikuid.

Piim on täisväärtuslik toiduaine (!), mis sisaldab põhitoitaineid: valke, rasvu, süsivesikuid ja lisaks antikehi, vitamiine, ensüüme ja mineraalaineid just sellises vahekorras, nagu vajab piimaandja liigi imev noorisend. Piim on ka kaltsiumi põhiallikaks.

Kaltsium, nagu sa tead, on mineraal, mida keha vajab mitmeteks funktsioonideks – ehitada ja hoida luid, hambaid, verehüübimist, närviimpulsside liikumist ja südame regulaarset rütmi. Head kaltsiumit sisaldavad ained on eelkõige piimatooted!!! Kui sa mingil põhjusel ei saa süüa piimatooteid, siis peaksid sa suurendama kala (!!!) (eelkõige sardiinide) koguse, tarbima rohkelt rohelisi või kuivatatud ube, brokkolit ja spinati. Tänapäeval on saadav suht suur valik laktoosivabu jogurteid, piimajooke jne. Kui piim ja selle tooted ei oleks nii vajalikud ja kasulikud, siis keegi ei vaevuks ju teda laktoosist "vabastada" ;)

Ja kui sul mahti on, võid natuke kala kasulikkuse kohta infot ka otsida!


Päikest!

Laktoositalumatusega Julia
 

ma saan järjest targemaks!
 

Ma olen sellest arutelust toitumise kohta õppinud rohkem, kui tõenäoliselt kogu oma noore elu jooksul. Kui nüüd on veel jätkajaid, siis viimasest kommentaarist lähtuvalt tahaks Maria käest teada, millised on tema vaated kalale.

Mina tänan.
 

Poisid ja tüdrukud ma tahaks rääkida teile ühe loo. Lugu räägib sellest, kuidas väiksest Mikust sai lihasööja elukas ning kuidas väikselt Mikult rööviti kujutelm, et kõik väiksed roosad põrssad, armsad küülikud ja klogisevad kanad ei lähegi loomade taevasse üksteisega ping-pongi mängima.

Kõik algas siis, kui oli saabunud järjekordne lapsepõlvele omane lumine talv. Väike Mikk jooksis hoovis ringi käes labakindad ning oranž "Salvo" kelk.
Vanaisa oli meile külla tulnud. Enamasti tähendas see kolme asja: on jõulud, on kellegi sünnipäev või on see päev, kus terve perekond istub laua ümber ja vanaema teeb igavesti head maksasousti.
Isa tiris kuurist suure puust kelgu välja ning vanaisa ihus läikivat soome pussi ja kirvest. Mind kamandati kuuri ukse ette seisma. Isa ronis sea aedikusse ning üritas orikal nahkrihmadega jalad kokku tõmmata. Orikas oli aga juba üle talve kasvanud ja väge täis. Siga murdis aedikust välja ning suundus ukse poole. Uksel seisis vanaisa, kirves käes. Esimene hoop tuli kirvesilmaga orika turris kulmude vahele. Ruudi vahtis juhmi pilguga vanaisale otsa ja ajas esimesed jalad risti. Raksatas teine hoop, mille peale siga taaruma lõi. Selle aja peale oli isa ennast kogunud ning sea jalad nahkrihmaga kokku kiskunud. Orikas keerati külili kelgule ja veeti õue. Lumel lebasid leeklamp, silmikauss ning soome puss. Vahepeal oli vanaema mulle kulbi toonud ja käskinud kausile lähemale astuda. Vanaisa ütles mulle: "Kui veri voolama hakkab, sega usinalt, muidu läheb tükki ja jõuludeks verivorsti ei saa!" Surusin kulbi kõvasti pihku ja olin valmis. Sea tapmiseks on soonega soome pussi vaja, muidu ei pääse veri hästi välja. Vanaisa torkas. Rudolf hakkas röökima ja lumivalge silmikauss täitus aeglaselt tumepunase sooja verega. Mina segasin hoolega, sest muidu läinuks veri tükki ja siis ei oleks jõuludeks verivorsti saanud. Rudolf jäi vaiksemaks, lõpuks hakkas korisema. Verd oli kogunenud korralik silmikausi täis. Tegin oma tööd hästi - veri jahtus tükitult lumehanges. Nüüd pidin valvama, et kassid ja koerad kraami solkima ei tuleks. Ruudi korises viimast korda. Seejärel vinnasid isa ja vanaisa orika vintsiga jalgupidi lae alla rippuma, et veri kehast lõplikult välja voolaks. Eemaldati pea ning isa asus leeklambiga Ruudi säärejooksu puhastama. Ma sõitsin kelguga hangest alla ja vaatasin, et küla koerad orikat nosima ei tuleks. Vanaisa lõikas välja sea maksa ja tükki kannikast, et vanaema saaks lõunat valmistama hakata. Mina aga teadsin, et kohe varsti saab jälle laua taha, kus auravad kollased kartulid ja maksasousti kauss.
Kõht punnis lasin jala sirgu ja jõin piimaklaasi tühjaks. Vanaisa ütles, et tema oli umbes sama vana, kui tema isa ta esimest korda verd segama pani. Ma olin uhke, et hakkama sain.

Nii kasvatatakse eestlast. Vene vanaisa oleks mu tõenäoliselt rõbalkale vedanud ja praegu teaksin kõike erinevate lantide iseloomust.
 

Miku viimane kommentaar tõestab, et liha/kala söömine on just nimelt midagi traditsioonist tulenevat, mille vajadus ammutatakse lapsepõlve nostalgilistest mälestustest, olgu selleks seatapp või kala suitsutamine.

Piim on tõesti täisväärtuslik toiduaine, inimese piim imikule ja lehmapiim vasikale, nagu juba öeldud oli. Teise liigi piima tarbimine ei ole aga täisväärtuslik ega loomulik, ükski teine liik peale inimese ei tarbi peale imetamisperioodi lõppu piima, veel vähem võõrliigi oma. Selleks, et lehmad annaksid piima, on vaja nad viljastada ning seda tehakse lapse (vasika), mitte inimese jaoks. Lehm kannab vasikat sama kaua kui inimenegi, peale vasika sündimist lahutatakse ta emast ja see piim, mida inimesed tarbivad, on tegelikult vasikale mõeldud. Vaevalt, et selle ajaga pole lehmal ja vasikal mingeid vastastikke tundeid tekkinud.
Piimas ei ole midagi, mida mujalt ei saa. Kaltsiumiallikana pole aga piim sugugi kõige parem toiduaine. http://www.hsph.harvard.edu/nutritionsource/what-should-you-eat/calcium-and-milk/index.html
USAs käibel olevad kaltsiumi päevanormid on vajadusest tunduvalt suuremad, sest seal tarbitakse palju rämpstoitu ja karastusjooke, mis viib kaltsiumit kehast välja.

Kala söömine ei ole vajalik, enamasti arvatakse seda sellepärast, et kalast saab oomega-3 ja oomega-6 rasvhappeid, aga neid saab kõikidest taimeõlidest ja paljudest kaunviljadest, parim suhe on kanepiseemne- ja linaseemneõlis, viimast on Eesti kaubanduses üsna soodsalt saada.

Marineerimine, maitsestamine jne muudavad liha inimesele maitsvamaks, et ta seda üldse süüa tahaks. Kõik kiskjad söövad liha toorelt. Küpsetamine muudab liha inimese jaoks seeditavaks, toores liha teeb kõhu lahti või tekitab haigusi.
Töötlemata teravili pole lihtsalt nii energiarikas kui töödeldud, aga selle tarbimine ei mõjuta inimest ka halvasti, nagu seda liha puhul märgata võib. Lihtsalt ei saa piisavalt palju toitaineid kätte.

B-12-ga seostub väga palju vastakaid argumente, näiteks mõned väidavad, et vetikates leiduv B-12 ei ole pseudo, on taimetoitlasi, kellel pole tekkinud B-12 defitsiiti.
Igal juhul saab B-12 võtta toidulisandina, mis pole sugugi ebaloomulikum, kui B-12 saamine nö loodusliku toiduga, sest mõlemal juhul toodavad seda samad bakterid. Paljud lihasööjad tarbivad enesele teadmata vitamiinilisanditega toitu, näiteks hommikusöögihelbeid, nii et täistaimetoitlased saavad sealt oma B-12 kätte, kui vitamiinid vastumeelsed on ja arvatakse, et tekib B-12 puudus.
Arvatakse, et B-12 võib leida mullast, kõdukihist ja hoolikalt puhastamata köögiviljadest, näiteks koorimata kartulitest.

GMO:
Kõik inimese tarbeks mõeldud sojatooted, mida Eestis müüakse, on GMO-vabad, kui pakendile pole teisiti märgitud. Mõned sojaõlid sisaldavad GMO-soja, aga neil on vastav märge peal, isegi Selveri salatitele on kirjutatud, et kasutatud sojaõli on valmistatud geneetiliselt muundatud sojaubadest. Loomatoidu koha pealt ei saa aga nii kindel olla.

See, et inimelu vanasti kuigi palju ei maksnud või et leidub alati inimesi, kes seda ei väärtusta, ei tähenda, et inimesel poleks õigust elule. Kas neid õigusi ka austatakse, on juba teine lugu. Õigus elule peaks olema igal indiviidil, kes on võimeline tajuma maailma oma vaatepunktist ning muid nõudeid siin esitada ei saa. Loomad väärivad võimalust eluks, sest neil on teadvus ja võime valu tunda.
Õigus elule välistab ka kannibalismi, mis ju ignoreeriks seda õigust. Kahjuks võib kannibalism tõeks muutuda, kui samasugust tarbimist jätkatakse.
 

Kala söömine ei ole vajalik, kuigi Eestis reklaamitakse seda ikka veel tervisetoiduna. Maailmamered on niivõrd saastunud ja kalade arvukus vähenenud, et mujal maailmas üritatakse kalatarbimist puhtalt keskkonnakaitsealastel vähendada. Kalad sisaldavad nt elavhõbedat http://www.fishinghurts.com/healthConcerns.asp

Nagu varem kirjutasin, siis kalas sisalduvad rasvhapped saab lihtsasti asendada lina- või kanepiseemneõliga, võib kasutada ka jahvatatud linaseemneid.

Naturaalmajandust ei ole lihatootmisel võimalik rakendada sel põhjusel, et põlluks sobimatuid alasid - rannikualad, puisniidud, mägised alad - pole Eestis nii palju, et varustada inimesi sama hulga lihaga.

Piimatooteid "vabastatakse" laktoosist puhtalt majanduslikel kaalutlustel. Komme ja kiirnuudleid ju ei tehta ka seetõttu, et need oleks elutähtsad, tahetakse lihtsalt raha teenida.
Kui piim oleks tõesti nii vajalik, siis ei oleks inimestel laktoositalumatust.
Lehmad saavad kaltsiumi enda toidust, mitte ei tooda seda ise. Tänapäeval antakse piimalehmadele isegi kaltsiumilisandeid.
 

Veel B-12-st:
- seda ei tooda loomad ega taimed, vaid bakterid mullas, mida loomad koos rohuga sisse söövad või kõdukihiga kaetud lehtedel, marjadel. Kui isekasvatatud juurviljad/metsamarjad korralikult puhastamata jätta, st koorimata, saab sealt ka B-12, aga selle kogust ei osata arvestada ja igaks juhuks soovitakse kasutada lisandeid (kindlat sorti pärm, toidulisandid, rikastatud toidud).

http://www.vrg.org/nutrition/b12.htm
 

Maria, kas sa ise oled taimetoitlane? Kui jah, siis kui kaua ja mis vanuses otsustasid hakatata? Kui viitsid, siis kirjuta palun ka, millest seisneb sinu päeva (nädala) menüü. Millest toitud talvel jne.
 

Okei. Keemilistes ühendites ja toidulisandites orienteerud sa hästi. Arutleu kandepinna laiendamise mõttes võiks rääkida ka fülogeneesist ja ontogeneesist. Teadlased arvavad, et ontogeneesis peegeldub fülogenees ehk siis üksikorganismi arengus peegeldub kogu liigi evolutsioon. Ma väidan ikkagi järjekindlalt, et inimese areng praegusele tasemele poleks mitte mingil viisil võimalik olnud ilma liha söömiseta. Lihast saadi vajalikud ained, mis aitasid ajul mühinaga edasi arenema hakata. Samuti kasvas inimene füüsiliselt. Mul pole midagi erinevate toidulisandite vastu, vitamiinid tunduvad samuti vajalikud, isegi lihasööja jaoks, aga ikkagi jääb hinge lõikama mingi skeptiline skalpell. Enamus nüüdisaja vegevendi avastavad ennast alles üsna hilja, siis kui nende kõrvu hakkavad jõudma kuuldused karvatuustide jõhkrast kohtlemisest. Praegu ma küll spekuleerin, aga ega Sinagi, Maria, olnud sündides jutaimetoitlane. Aeg-ajalt jõuavad mu kõrvu kuuldused, et kuskil kauges maailmanurgas nimega Ameerika, valisid vanemad oma lapsele taimetoidu dieedi ja mingiks ajahetkeks oli põnn normaalkaalust 10 kilo kergem. 4 aastase lapse puhul on see väga suur erinevus. Isiklikust kogemusest võin rääkida, et olen elanud kuu aega ühe saksa perekonna juures, kes ka põhimõtteliselt lihatoitudest hoidusid. Neil oli kaks suurepärast last, kes intellektuaalsel tasemel võisid silmad ette teha aastaid vanematelegi, AGA näiteks kooliikka jõudes ei võetud nooremat kooli vastu, kuna poiss ei suutnud hüpeta, ega joosta. Ta ei näinud küll väga anorektiline välja, aga jõudu tal oma kehaga hakkama saada igal juhul ei olnud. Jällegi ma spekuleerin, aga ema taimetoiduharjumused said alguse pärast esimese lapse sündi. Vanem poeg on aga väga kõva jalgpallur ja füüsiliselt üsnagi tugev.
Mis on lahendus?

Lahendus oleks last senikaua imetada, kuni ta on piisavalt küps, et ise otsuseid tegema hakata. Aga kuidas sellist nähtust nimetada? Ema peab ju ikkagi kõiki neid aineid endasse ammutama, et järglasele täisväärtuslikku elu pakkuda.

Inimene teeb lihaga igasuguseid trikke, et seda oleks kergem seedida. Olen enam kui kindel, et kui mõistus poleks arenenud ja küpse liha omadusi poleks avastatud, poleks inimese organism ka selles suunas arenenud, et ta toorest liha hästi endasse ei taha.

Las see B-12 jääb. Vaevalt me nüüd kõik pesemata ja koorimata tooreid juurikaid näost sisse hakkame ajama ning seeläbi pasanteeriasse sureme. Ju on mingi kindel põhjus, miks me mõtlevate inimestena seda vitamiini läbi loomse organismi omandame. Egomaniakid sellised.

Kassid joovad ka piima.

Minu vanaisa ja vanaema ei vaevanud pead igasugu toidulisandite üle. Sõid seda mis oli ja nii nagu alati oli olnud. Traditsioonil on omad väärtused, see aitab elul edasi minna. Kui toitumisega kogu oma mõttetegevus hõivata ei ole meil edaspidi midagi peale hakata.

Tegelikult võib igasugusele väitele tänapäeval mingisugusegi teadusliku põhjenduse leida. Kuidas neid teaduslikke andmeid kogutakse, ei oska vist keegi öelda. Samuti ei või kunagi ühegi asja peale lõpuni kindel olla.
 

Vabandage, ma olen see nürimeelne, kes alguses küsis, miks koduloomi süüa ei tohi. Wannabe maainimesena ütlen ma näiteks seda, et maal peavad mõned inimesed lambaid seepärast, et põldu teha on üksi väga raske, eriti kui see.. wannabe maakas olla. Masinad ja värgid. Traktorist peab perekonnas olema ja puha. Teine võimalus on maa rendile anda - aga kas te ikka teate, kes on tänapäeva põllumehed? Need on kinnisvara- või puiduärimehed, kes peavad põldu puhtalt kasumi eesmärgil. Nemad juba oma pead mahetoidu kasvatamise või maaga leebelt ümberkäimise dilemmadega ei vaeva. Kolmas võimalus on seesama maa maha müüa - ostja on aga ei keegi muu kui samad ärimehed, kes maast, mahedast, põhjaveest ja toodangu kvaliteedist ökoloogilise puhtuse mõttes ei hooli, sest see pole kasumlik, loe: ei anna kasumlikkuse piiri ületavas mahus toodangut. Järelikult, kui sa ei taha maad maha müüa, on kõige parem panna selle maa peale lambad. Kui tingimused sobivad. Need söövad rohu ära! Pealegi on nad ilusad vaadata. Ja lambapidamine ei ole tegelikult 20. sajandi teise poole leiutis, nagu siin ühes kommentaaris kirjas oli. Lisaks, Maria, sina ütled, et üheltki olevuselt ei tohi elu ära võtta. See on filosoofiline küsimus. Kui neid elusid mitte võtta, siis loogiline järeldus on, et neid elusid ei tekigi kunagi. Keegi ei paaritagi oma lammast, lehma ega siga. Seaemme ja -issi surevad ka varsti vanadusse. Nii et sinu lahendus - elu võtmise lõpetamine - kaotab tegelikult vajaduse liigi kui sellise järele. Kas pole? Noh, nagu eesti hobune, kes välja sureb, kuna teda eriti nagu vaja ei ole. Nii et paradoksaalsel moel saab surma-eitajast elu-eitaja. Ja ma olen väga nõus, et lihakasvatus seal, kus ta on ebatraditsiooniline (nõuab metsade maharaiumist), keskkonda koormav ja toodang pigem naudingu allikas, ei ole mitte hea ja vajalik. Ma usun, et liha osakaal toidus ei pea olema metsikult suur. Aga seal, kus ta on mõistlik ja mõistuspärane ja traditsiooniline ja keskkonda säästev, võiks ta toimida. Olen sageli mõelnud, et maailmas võiksid rohkem kehtida "terve mõistuse reeglid", eriti tarbimise osas. Kuidas seda saavutada? Äkki Velvet peaks tegema mängu "tervemõistusliku tarbija valikud" :P

Muide, kui jutt juba sellele läks, ega keegi lambanahku osta soovi? :)
 

Mhmh. Lehmad saavad seda hääd ainet juurikatelt. Ja meie, kui me ei koori-küüri juurikaid puhtaks, saame selle hää aine sealt ka kätte. Ei pea koos mullaga manustama. See piimatööstuse ja lihatööstuse asi on üks müügivärk suuresti. Me ei vaja kindlasti nii palju liha, kui me üldiselt praegu sööme. Ma ei ole see, kes ei taha liha süüa sest loomast kahju, vaid ma lihtsalt tunnen, et see ei ole normaalne. Tehke oma organismile puhastuspaastu ja pärast seda ei lähe grillvorst kindlasti alla enam. Nojah, võibolla ma liialdan. Ja ega ma mingeid ägedaid fakte ei tea rääkida. Ja kas looduses mõni täiskasvanud loom joob piima? Ei joo. Kass joob piima sest me topime talle selle ette. Ja kui meile kokakoola ette topitakse, siis me joome ka seda. Koka on maitsev. Ma vahel joon küll. Burksi söön ka. Kahe pihviga. Me võiks eneses enda rütmi leida, mida meil vaja on ja kui palju. Ja see vajadus olgu vajadus mitte sõltuvus. Hetkel on aga sõltuvus nii kindlalt sees, keha on jamaga harjunud ja tahab seda veel. Et enda organismiga jälle kontakti saada, peaks vist paastuma või midagi sellist tegema. Et puhtaks saada. Kuigi pidavat olema, et tänapäeva inimene on nii mürke täis, et kui ta tahab kohe laks 40 päevast paastu teha, siis mürkide välja"vool" oleks nii intensiivne, et ta sureks selle kätte. Kord aastas liha süüa oleks meile põhjamaalastele hea küll.
 

Ja noh, inimesel ei ole kiskja hambad.
 

sellise artikli leidsin päevalehest -
"Toidukriis ja kliimamuutus: salajane seos lihaga",
huvitav lugemine igal juhul
http://www.epl.ee/artikkel/435233