kunst pole elu

Eile vaatasin Baltoscandalil lavastust naisest ja harfist ja naisharfist. Kui naine oli naine ja harf oli harf ehk naine ameles koreograafiliselt harfi otsas, siis oli nii igav. Mõtlesin isegi, et lähen poole etenduse pealt minema, savi, et kõik näevad.

Aga, kui naine kummaliselt ronis harfi jala sisse ja laval oli naisharf, siis kajas täispakitud ruum imestavast ja imetlevast atmosfäärist. Vähe on vaja, et tõmmata tähelepanu, vähe on vaja, et kaotada tähelepanu.

Rakvere teatri hoovis on telk, mille ümber luusivad teatriarmastajad. Vähe on teatraale, rohkem imetlejaid.

Kui Cannes'is oli õhk mõtetest pungil, siis Rakveres võis pigem haista loidust ja ebajulgust. (Ma ei tea, kas selline sõna nagu "ebajulgus" on eesti keeles olemas, aga mulle see sõna meeldib.) Võib-olla oli lihtsalt neljapäev.

Sõitsin öösel autoga tagasi Tallinna ja nägin täna öösel üht kummalist und. Vaatasin koos ühtede noorema põlvkonna Eesti teatriinimestega rõdult ühe Eesti noorema põlvkonna Eesti teatriinimese teatriuuendust taotlevat lavastust, mis rääkis sõjast ja režiimidest. Sõin rõdul kummikomme, pakkusin ka teistele, paber krabises. Autor-lavastaja oli ka ise lava peal ja ta hakkas lavalt meid sõimama, et me segame tema kunsti, kuid kuna meie seltskonnas oli paar bravuuritarid, siis hakkasid nad veel kõvemini kommipakiga krabistama. Etendus oli julm, õudustest.

Pärast sõitsin koju, ma elasin kuskil suures majas, mille keldris oli kiirtee. Lift peatus keldris, kiirteel oli päris-päris maailmalõpp - lömmi sõidetud autod üksteise otsas, hais, laibad, lõkked, totaalne häving. Astusin kiiresti lifti ja sõitsin ülesse, astusin koridori ja seal seisis see noorema põlvkonna teatraal, kelle kunsti me olime seganud. Tal oli piits käes. Läksin tast mööda, hakkasin oma korteri ust lahti keerama, kui põrandasse hakkas tekkima auk.

Auk paisus suuremaks, august oli näha keldris olev maailmalõpp. Näitasin näpuga augu suunas, teatraal kummardus vaatama ja ma lükkasin ta august alla.

Unenäol oli mitu lõppu. Ühes ma hüppasin/kukkusin ka maailmalõppu. Teises eemaldusin august kiiresti.

Hommikuks oli saanud väga tugeva elamuse.