kunst pole elu

Oli Mardi poissmeesteõhtu.

Eile Velvet kaotas jalgpallis Skypele ja täna kaotas Emmaste Kernule, mõlemas mängus mängisin ülivähe, polnud jalgpalliks sobilik nädal.

Vahepeal kadus mul telefon ära ja ma sain telefoni päev hiljem uuesti kätte ja täna läks autol kumm katki.

Olen vahepeal teinud kõvasti tööd. Väga palju tööd ja osade algetega olen ise väga rahul ja mulle meeldib olla oma töödega rahul. Teistel algas täna puhkus, minul lõppes üks eluetapp.

Ja täna käisin Teele-Reedaga hommikul Keskturul ja siis Maris ja Linchik ja Tim aitasid teha lõunaks värskelt kartult kukeseenekastmega ja värske salat, pehme leib, või, magustoiduks arbuus ja Agnes tuli ka läbi ja tõi kooki. Ja siis sõime ja kohal olid veel Mart, Pärtel, Mairi, Oliver, Kaarel, Sandra, Kristian, Kristjan, Pavel, Säm, hiljem tuli ka Teele ja Juku hilines. Puudusid täna Karu, Margus, Kristin, Janno, Oleg, Aivo, Kadi, Joosep. Täna oli minu viimane tööpäev Velvetis.

Ootab uus elu, eks näis, mis sellest kõigest saab, aga kui muutub kõik, siis muutugu nii, et oleks võimalik saada kõik või haledalt põruda. Ei mingit turvalisust ka 26-aastaselt.