20080709
Vargamäe igaaastane disko
Ei, ei mingit peoõhtut. Lihtsalt suveteater. Karjamaa ja rõukudes äravajunud hein. Ja pole midagi parata, emotsioon on Albus ka ära vajunud.
Vist oli see neli aastat tagasi, kui käisin vaatamas lavastust "Valgelaev ja taevakäijad", mis oli suurepärane ebamaine elu.
See oli kaks aastat tagasi, kui "Vargamäe kuningriik" näitas taset suurejoonelise eestipärase ning kõige paremas mõttes lihtsa ja puhta suvelavastusena.
Eelmine aasta sündis Albus "Proffet", mille mõte jäi mulle arusaamatuks ning sel aastal sain eile osa suurprojekti "Tagasi Vargamäele" uuslavastusest "Wargamäe Vabariik".
Heinamaal ei toimu revolutsiooni ega räägita revolutsioonist, tähendab proovitakse ikka revolutsiooni teha ja inimmass lastakse maha, aga see kohe kuidagi ei mõju. Mõjub see, kui Pearu sõimab vana Andrest ja vana Andres Pearut, eriti, kui härrasid kehastavad Aarne Üksküla ja Tõnu Kark. Ja mõjub see, kui Andres ajab lapsi tööle. See sobib Vargamäe karjamaale. Laste asised paljad varbad, eriti peretütre omad, sobivad niiske ristikheina sisse lippama.
Aga linna ja linnainimesi kehastavad näitlejad, kes liiguvad natuke halenaljakalt mööda karjamaad nagu rong ja suuremas osas demonstreerivad endast rumalamaid karaktereid, on igavad. Jätke karjamaale tema maa sügavus.
Kardan, et "Wargamäe Vabariik" on/oli palju jamam kui "Vargamäe kuningriik" seepärast, et lookirjutaja on lavastaja ja trupi mõtetele liiga palju vastu tulnud. Iga mõte pole hea mõte.
Mingi jama on selle Albuga. Vanasti oli seal ilusam, siis kui teater oli teater ja kommerts oli kommerts. Suurusjärk ei võrdu lahe. Tammsaare ei võrdu mõte.
Ikkagi on mul jätkuvalt tunne, et inimesed vajavad asju, mis oleks nende mõtlemise taga, mida vaadates mõte oleks virgas ja üllatav, mitte laisklev ja mugav. Igast etendusest tuleks midagi koju kaasa võtta. Eile olid Vargamäe peremehed ja lapsed need, kes mulle midagi andsid.
# posted by Mart : 11:51
