20080801

matus

Pärnamäe krematooriumis lõppes täna ühe inimese lugu, kes oli Eesti teatris asendamatu. Reet Neimar oli 35 aastat lavakoolis õppejõud, kompromissitu põhjalikkusega õpetas ta emotsionaalselt teatrielu hakatistele teatriajalugu ja teatrieetikat.

Reet Neimar oli sellepärast väga õige inimene, et ta ütles alati välja oma arvamuse, et mis talle meeldib ja mis talle ei meeldi. Ei mingit keerutamist, lihtsalt isikupärased põhjendused, mis teinekord olid liiga pikad, kuid neis oli alati tõde.

Reet Neimarist on keeruline kirjutada või rääkida, sest kuidas sa kirjeldad kirjeldatajat või üldistad üldistajat.

Teatrimaailm püsib nendel inimestel, kes tegelevad asjaga väga süvitsi. Teatrimaailm saab püsida ainult tugeval tagalal.

Krematooriumi saal oli äärmiselt umbne. Minu arust on krematooriumi saal steriilsuse tipp.

Elu on siiski liiga lühike mitte liiga pikk ja ma kardan, et nii jääb see alatiseks.

Täna nõelas mind mesilane huulde. Täna sõin kammkarpe.

Comments: Postita kommentaar



<< Home
eXTReMe Tracker

This page is powered by Blogger. Isn't yours?