20080923

kruvidega mööbel ja hingkinni hinnad

Lugesin raamatut Ingvar Kamprad'ist ja IKEA (edu)loost. Kes tahab, see suudab, kes on hull, see on lõpuni hull. Olgugi, et raamat, võib tunduda veidi pateetiline. Siiski on see üks hullumeelne äriimpeerium või lihtsalt on üks mees ja tema kamp läinud oma ideega nii sügavalt lõpuni, et maailmavallutus on paratamatu.

Ütlen ausalt, et mina pole kunagi IKEA kaubamajas käinud. Mu vennal on värskelt sellised ja sellised mälestused.

Raamatust kirjutasin mõtlemiseks välja mitmeid lauseid. Mõned:
Ja kas siis ei loe inimese käänulised juured või banaalne unistus saada rikkaks?

Mõned kindlasti ei ole rahul, et sünnipäraselt üliandeka inimese elu niimoodi kokku võtta või õilistada parandamatu kapitalisti tööd, kes on nii jäägitult haaratud kasumi ja võimu ahvatlustest, et tuhandeid võtteid kasutades püüab anda enda loodule igavest elu.

Kui vanaema suri, leidsime terve kastitäie asju - pliiatseid ja muud sellist - mida ta kunagi oma pojapojalt oli ostnud...

Keegi ärifilosoof kirjutas kunagi, et ükski organisatsioon ei peaks olema suurem kui kaksteist inimest koos bossiga. "Sest vaadake Jeesus Kristust ja tema kampa, " ütles ta, "kas polnud mitte nii, et neid oli kolmteist ja lõpuks oli ikka üks ülearu?"

Vaba aeg ja töö kasvasid kokku, kontor jäi laupäeviti peaaegu tühjaks, sest me olime abiks kaubamajas. Tasu me ei saanud, kuid sisetunne ütles, et peab minema. Maailmas ei ole teist firmat, kus ööpäev läbi räägitaks nii palju oma ettevõttest; me istusime ööd läbi nigelates hotellitubades: revideerisime, planeerisime, rääkisime, haudusime ideid, magasime, jõime ning rääkisime jälle IKEAst.

Oli aastaid, kui arvasin end elavat keset kaasaegset ajalooõpikut. Budapestis, kus avasime oma esimese Ida-Euroopa kaubamaja, kuulasin, kuidas kommunismi kukutades loeti masside juubelduse saatel vabadusluulet. Oli Prahas sel päeval, kui vene tankid sõitsid üle protesteeriva tudengi, tekitades pahameelt kogu maailmas. Jõudsin Berliini kaks päeva pärast müüri langemist ja Varssavis leidsin linna keskele koha, kuhu ehitati meie esimene kaubamaja Poolas.

Mul on alati olnud lihtne, mõnikord liiga lihtne vaimustuda ja usaldada andekaid inimesi, kellel on omadusi, mis minul puuduvad.

Inimesed võivad saavutada elus hea materiaalse taseme ainult tänu ettevõtlusele ja ettevõtjatele, kelle kinnisideeks on tarbijate huvidega arvestamine.

Alles suuremaks saades ja ise raha teenides taipad, et ei ole võimalik lõputult tarbida. Siis saad sa aru, et raha tähendab võimalust osta maja, auto, paat, soetada endale perekond ja lastele koer. Kui kõik see on tehtud, jääb järele ainult ebavajalik. Kui sa seejärel taipad, et asju on võimalik kontrollida ja mõjuvõimu omada ka hiigelsuure rahakoti otsas istumata, siis oled küps ja oled mõistnud, et raha ei tähenda midagi - võim on see, mis on oluline.

Inimestel on raske mõista, et me ise ei mõtle oma rikkuse peale. On inimesi, kes kannavad elegantseid pintsakuid ja sõidavad suurte autodega ja kellel on vajadus näidata, et nad on keegi. Kuid kui sa ka tegelikult oled keegi, siis ei ole ju mingit vajadust seda näidata.

Inimesed elavad täna liiga hästi selleks, et julgeda millegi uuega algust teha. Kui sa oled kogu aeg vaene olnud, aga sul on mõni hea idee, siis võid võita kõik ja kaotada pole mitte midagi. Aga inimesed, kes teenivad kindlat keskmist palka - miks peaksid nad riskima raske töö ja omaenda rahaga ühe hea idee nimel?

Töö ei tohi kunagi olla vaid leivateenimine. Kui töötamise juures puudub entusiasm, raiskab inimene kolmandiku oma elust ja seda ei saa asendada ükski ajakiri lauasahtlis.

Mida vähem on ettevõttes või ühiskonnas inimesi, kes julgevad ise otsustada ja vastutada, seda enam on bürokraatiat. Pidevad koosolekud ja grupidiskussioonid tulenevad tihti mõnede inimeste võimetusest või soovimatusest ise otsuseid vastu võtta. Mõnikord põhjendatakse seda demokraatiaga või vajadusega nõu pidada.

Tahtejõud ja tugevus ilma tagasihodilikkuseta viib sageli konfliktini. Koos tagasihoidlikkusega on tahtejõud ja tugevus sinu salarelvadeks, et saaksid endas arendada oma isikupära ja inimlikkust.

Pea meeles, et aeg on sinu tähtsaim ressurss. 10 minutiga jõuab nii palju ära teha. 10 minutit, mis on möödas, on läinud jäädavalt. Sa ei saa neid kunagi tagasi.
10 minutit ei ole lihtsalt üks kuuendik meie tunnipalgast. 10 minutit on tükike sinust endast.

Comments: Postita kommentaar



<< Home
eXTReMe Tracker

This page is powered by Blogger. Isn't yours?