20080917
Räpane kultuurimaja, valvuritädi avab oma kuldvõtmekesega uksi, esineja ehk kultusnäitleja marsib tema järel.
TÄDI: Sügisel tuleb remont. Saame sooja põranda ja tihked aknad.
NÄITLEJA: Tuleb remont?
TÄDI: Remont tuleb.
NÄITLEJA: Meie, minu loomingust pühkige siis suu puhtaks. Meie siia rohkem ei tule.
TÄDI: Miks?
NÄITLEJA: Re-mont.
TÄDI: Remont!
NÄITLEJA: Remont tapab.
TÄDI: Mida?
NÄITLEJA: Re-mont vä-gi-st-ab! Remondid ja muutused tõmbavad süütuse jõhkralt läbi. Me ei taha tappa last enda sees. Mina, meie olen päris.
TÄDI: Teie ja päris, päris teie!
NÄITLEJA: Kunsti tehakse sita sees, pakettaknad ja soojad põrandad situvad hinge täis. Proua, kui kaotate oma eripära, oma miski, siis minge perse ja tooge siia euroopast või euraasiast sugulusansamblid leelotama.
TÄDI: Mis sitta te täpsemalt mõtlete?
NÄITLEJA: Sellist päris sitta!
TÄDI: Päris sitta?
NÄITLEJA: Sellist sitta, mis on kuhjunud ja millest saab luua.
TÄDI: Kas lehm, hobune või koer?
NÄITLEJA: Mis küsimus? Tähtis on see, et sa armastaksid seda kes sa oled, et sa armastaskid seda, kus sa oled ja et sa armastaksid seda, mis sa räägid. Vanamutt, sina võib-olla oled arenemise lõpetanud, aga mina ei ole. Minu lend alles algab. Ja sissepoole.
TÄDI: Aitäh.
Tädi läheb uksest välja.
NÄITLEJA: O mai gaad kuidas armastan päris asju ja päris inimesi, kes ei tee kompromisse. Õiget kultuuri ja kultuursust on nii vähe alles. Mulle meeldib käia muuseumites, kus on vanad talumajad ja mõelda, et mis oleks, kui ma oleksin sündinud 250 aastat tagasi.
Tädi marsib lehmaga kultuurimajja. Lehmal on kaelas kell.
TÄDI: Matilde, situ!
LEHM: Ammmmuuuuuuuuuuuuri tiiiiiger!
TÄDI: Oled Matilde, sina oled Amuuri tiiger! Tiigrike, situ!
LEHM: Ammmmmuuuuuuuri tiiiiger!
Matilde tõstab saba üles, ajab silmad punni ja täiest jõust pingutab.
LEHM: Eiiiiiii tuuuuuule!
NÄITLEJA: Sellist asja näen ma esimest korda!
TÄDI: Tiigrikutsu, palume sind! Oled džunglis ja mina olen kanaarilind ja mul on suur kohev saba, mis tiiger teeb, kui näeb kanaarilinnu kohevat saba?
NÄITLEJA: Kas kultuuriinimesel on mõni siuke päev, kus tal ei tule? Iga päev peab tulema. Rahvas vajab. Rahvas maksab. Mina olen iga hetk valmis looma mittemillestki midagi. Lehm on amatöör. Lehmalt tuleb toetus ära võtta. Koligu laudast välja! Võtke loomalt sotsiaalne garantii, küll siis hakkab pingutama.
TÄDI: Vissil on pinge peal. Krussis närvidega ei tule.
NÄITLEJA: Mul on kogu aeg pinge peal, magan öösiti kümme minutit ja ma tean mis mats selle peale ütleb, noh öelge.
TÄDI: Mida?
NÄITLEJA: Ja jaa, teie öelge ka.
LEHM: Mulllll eii tuuuule!
NÄITLEJA: Karjuge näkku! Karjuge mulle näkku “lõpeta, lõpeta suitsu närimine, lõpeta öösiti üksi viina joomine, lõpeta sõpradega seksimine”.
Lehm keerab perse näitleja suunas ja situb kolm kilo viissada grammi vedelat näitlejale näkku.
LEHM: Niiiiiiiiiii heaaaaaa!
TÄDI: Palun sitta teile!
Näitleja köhib sitta suure kaarega laiali.
NÄITLEJA: Appi! Appi aidake!
TÄDI: Matilde, Matilde kas lähed tagasi karjamaale või jääd komejanti vaatama?
LEHM: Mul ükskõik!
TÄDI: Matilde, ei ole ükskõik. Ei tohi olla ükskõik, mitte kunagi ei ole ükskõik, õpi see endale sisse.
LEHM: Ma eiiii teaaa!
TÄDI: Varsti saad sa aru, kui oluline on elus otsuste tegemine.
Näitleja nühib ennast vastu maad puhtaks.
NÄITLEJA: Bodyshopi aaloiveera türa see pole!
Näitleja tõuseb püsti.
NÄITLEJA: Matsid jäävad matsideks, lehmad jäävad lehmadeks, näitlejad jäävad lehmadeks...tähendab õige näitleja on isiksus, minge putsi kõik, nagunii ma selle eest midagi ei saa! Täna jääb etendus ära...sita tõttu. Aitäh teile.
TÄDI: Midagi ei jää ära. Meile tulevad linnapea ja vallavanem ja rikas ärimees ja tavalised inimesed ja ebatavalised inimesed linnast.
NÄITLEJA: Mina marsin Pariisi.
Näitleja lahkub külakultuurimajast ja marsib Pariisi.
TÄDI: Issand, issand, mis nüüd saab.
Saabub publik, saal on rahvast täis.
TÄDI: Issand, issand, nad topivad mulle käbid tissidesse. See pole komejant. Olgu...
Tädi tõuseb püsti ja astub saabunud publiku ette.
TÄDI: Tädi, mina tädi, vabandama pean.
Rahvas hakkab naerma, sest tädi seljataga teeb lehm komejanti. Tädi ei märka ei komejanti ega lehma.
...
TÄDI: Sügisel tuleb remont. Saame sooja põranda ja tihked aknad.
NÄITLEJA: Tuleb remont?
TÄDI: Remont tuleb.
NÄITLEJA: Meie, minu loomingust pühkige siis suu puhtaks. Meie siia rohkem ei tule.
TÄDI: Miks?
NÄITLEJA: Re-mont.
TÄDI: Remont!
NÄITLEJA: Remont tapab.
TÄDI: Mida?
NÄITLEJA: Re-mont vä-gi-st-ab! Remondid ja muutused tõmbavad süütuse jõhkralt läbi. Me ei taha tappa last enda sees. Mina, meie olen päris.
TÄDI: Teie ja päris, päris teie!
NÄITLEJA: Kunsti tehakse sita sees, pakettaknad ja soojad põrandad situvad hinge täis. Proua, kui kaotate oma eripära, oma miski, siis minge perse ja tooge siia euroopast või euraasiast sugulusansamblid leelotama.
TÄDI: Mis sitta te täpsemalt mõtlete?
NÄITLEJA: Sellist päris sitta!
TÄDI: Päris sitta?
NÄITLEJA: Sellist sitta, mis on kuhjunud ja millest saab luua.
TÄDI: Kas lehm, hobune või koer?
NÄITLEJA: Mis küsimus? Tähtis on see, et sa armastaksid seda kes sa oled, et sa armastaskid seda, kus sa oled ja et sa armastaksid seda, mis sa räägid. Vanamutt, sina võib-olla oled arenemise lõpetanud, aga mina ei ole. Minu lend alles algab. Ja sissepoole.
TÄDI: Aitäh.
Tädi läheb uksest välja.
NÄITLEJA: O mai gaad kuidas armastan päris asju ja päris inimesi, kes ei tee kompromisse. Õiget kultuuri ja kultuursust on nii vähe alles. Mulle meeldib käia muuseumites, kus on vanad talumajad ja mõelda, et mis oleks, kui ma oleksin sündinud 250 aastat tagasi.
Tädi marsib lehmaga kultuurimajja. Lehmal on kaelas kell.
TÄDI: Matilde, situ!
LEHM: Ammmmuuuuuuuuuuuuri tiiiiiger!
TÄDI: Oled Matilde, sina oled Amuuri tiiger! Tiigrike, situ!
LEHM: Ammmmmuuuuuuuri tiiiiger!
Matilde tõstab saba üles, ajab silmad punni ja täiest jõust pingutab.
LEHM: Eiiiiiii tuuuuuule!
NÄITLEJA: Sellist asja näen ma esimest korda!
TÄDI: Tiigrikutsu, palume sind! Oled džunglis ja mina olen kanaarilind ja mul on suur kohev saba, mis tiiger teeb, kui näeb kanaarilinnu kohevat saba?
NÄITLEJA: Kas kultuuriinimesel on mõni siuke päev, kus tal ei tule? Iga päev peab tulema. Rahvas vajab. Rahvas maksab. Mina olen iga hetk valmis looma mittemillestki midagi. Lehm on amatöör. Lehmalt tuleb toetus ära võtta. Koligu laudast välja! Võtke loomalt sotsiaalne garantii, küll siis hakkab pingutama.
TÄDI: Vissil on pinge peal. Krussis närvidega ei tule.
NÄITLEJA: Mul on kogu aeg pinge peal, magan öösiti kümme minutit ja ma tean mis mats selle peale ütleb, noh öelge.
TÄDI: Mida?
NÄITLEJA: Ja jaa, teie öelge ka.
LEHM: Mulllll eii tuuuule!
NÄITLEJA: Karjuge näkku! Karjuge mulle näkku “lõpeta, lõpeta suitsu närimine, lõpeta öösiti üksi viina joomine, lõpeta sõpradega seksimine”.
Lehm keerab perse näitleja suunas ja situb kolm kilo viissada grammi vedelat näitlejale näkku.
LEHM: Niiiiiiiiiii heaaaaaa!
TÄDI: Palun sitta teile!
Näitleja köhib sitta suure kaarega laiali.
NÄITLEJA: Appi! Appi aidake!
TÄDI: Matilde, Matilde kas lähed tagasi karjamaale või jääd komejanti vaatama?
LEHM: Mul ükskõik!
TÄDI: Matilde, ei ole ükskõik. Ei tohi olla ükskõik, mitte kunagi ei ole ükskõik, õpi see endale sisse.
LEHM: Ma eiiii teaaa!
TÄDI: Varsti saad sa aru, kui oluline on elus otsuste tegemine.
Näitleja nühib ennast vastu maad puhtaks.
NÄITLEJA: Bodyshopi aaloiveera türa see pole!
Näitleja tõuseb püsti.
NÄITLEJA: Matsid jäävad matsideks, lehmad jäävad lehmadeks, näitlejad jäävad lehmadeks...tähendab õige näitleja on isiksus, minge putsi kõik, nagunii ma selle eest midagi ei saa! Täna jääb etendus ära...sita tõttu. Aitäh teile.
TÄDI: Midagi ei jää ära. Meile tulevad linnapea ja vallavanem ja rikas ärimees ja tavalised inimesed ja ebatavalised inimesed linnast.
NÄITLEJA: Mina marsin Pariisi.
Näitleja lahkub külakultuurimajast ja marsib Pariisi.
TÄDI: Issand, issand, mis nüüd saab.
Saabub publik, saal on rahvast täis.
TÄDI: Issand, issand, nad topivad mulle käbid tissidesse. See pole komejant. Olgu...
Tädi tõuseb püsti ja astub saabunud publiku ette.
TÄDI: Tädi, mina tädi, vabandama pean.
Rahvas hakkab naerma, sest tädi seljataga teeb lehm komejanti. Tädi ei märka ei komejanti ega lehma.
...
# posted by Mart : 16:57
