20081029
Eile oli esimene saalijalgpalli trenn. Pärast trenni sõitsin bussiga koju. Läksin "Viljaku" peatuses maha ja kõndisin üle raudteeülesõidu. Umbes siis märkasin koera, kes saba püsti aktiivselt kulges mõlemal pool sõiduteed. Paar inimest marssis veel suurte majade suunas. Igaühte nuusutas. Sain aru, et koer otsib oma peremeest ja oma kodu.
Umbes minu maja värava juures hakkasin temaga rääkima, teda lähemalt jälgima. Ilus koer, vist saksa lambakoer. Nahast rihm kaelas, kuid polnud võimalik tuvastada, et rihma peal oleks omaniku telefoninumber vms.
Näitasin talle istu, istus kohe.
Helistasin 1182 ja küsisin koerte varjupaiga numbri ja helistasin koerte varjupaika ja rääkisin loo ära, et kus ja mis ja nad ütlesid, et registreerivad juhtumi ja kui koerapüüdja leiab aega, siis tuleb, aga praegu on teised juhtumid ees.
Telefon kõrva juures, koer istub minu ees, teiselpool pimedat tänavat läheb kindlal sammul üks kilejopes inimene. Koer hüppab püsti, rõõmsalt lippab inimese juurde ja hakkab teda nuusutama. Inimene keerab vihaselt minu poole ja räuskab midagi.
Hüüan vastu: "See ei ole minu koer!"
"Ma saan aru, ma saan teist täiesti aru, " öeldakse mulle telefonis.
Koer nuusutas inimest veidi ja kadus jooksuga järgmiste majade juurde kodu otsima. Konstanteerisin koera lahkumist koertevarjupaiga tädile, kes ütles mulle, et küll kõik lõppeb hästi.
Loodan, et see koer on praegu kodus tagasi.
# posted by Mart : 11:16
